Kõhuvalu kui valvepolitseinik

Kui ka kõhus pole mingit viga ja see käib hästi läbi, ei ole ta ikka mõnikord oma heaolemisega rahul: muudkui poriseb ja teeb valu. Siis tulevad pähe igasugused mõtted: ehk on haavand või sapikivid või hoopis see kõige kurjem haigus? Ja nii leiamegi endale "sobiva" tõve, mida hakkame isepäi maarohtudega tohterdama. See ei ole just kõige targem tegu.  

Ka täiesti tervel inimesel

"Teinekord võib episoodilist kõhuvalu olla ka täiesti tervel inimesel – selle taga ei pea alati olema haigus," tõdeb gastroenteroloog Külliki Suurmaa. "Näiteks kui on suur närvipinge, võivad liigsest stressist tekkida mao- ja soolekrambid, mis annavad spastilisi valusid. Ka võib valu teha sooltesse kogunenud gaas, mis välja ei pääse. Või sööd ülemäära või midagi sellist, mida pole varem söönud. Mõnikord võib olla põhjuseks alkoholi liigtarvitamine." Lastel hakkab teinekord kõht haiget tegema kooli- või ka kodustressist. Ega täiskasvanudki rauast ole. "On ju hästi teada, et mõnedel üliõpilastel läheb enne sessi kõht lahti ja valutab, sest magu võib olla ärritatud. Nii on ka töö juures, kui probleemid kasvavad üle pea. Aga selline valu läheb ise mööda, kui pinge langeb." Mis siis ise teha, kui terve kõht valutab?
"Tuleks läbi mõelda, mida sai söödud, või on lihtsalt närvipinge. Kui olin veel väike, andis ema mulle koirohutilkasid ja valu läkski mööda. Mäletan, et ka süsi oli hea. Need on vanad tarkused. Muidugi teeb head kummelitee, võib võtta ka probiootikume. Gaasivalude leevenduseks on apteegis saada näiteks simetikooni – seda tasub võtta kohe kolm-neli tabletti korraga."
Alati ei pruugi valu tulla kõhu seest. Külliki Suurmaa toob näiteks sportimise: kui liiga kiiresti joosta, hakkab kõhus pistma. Või oled kuidagi ennast venitanud või tõstnud harjumatuid raskusi või jõusaalis üle pingutanud. Gastroenteroloog soovitab soojalt, et endal ise mingit viga diagnoosida ei maksa. Kui ikkagi seletamatud valud korduvad, tasub arsti juures järele uurida – siis on süda rahul.
Rohkem lugusid loe ajakirjast Kodutohter