Kõrge vererõhk ja elustiil

Foto:

Kõrge vererõhk on haigus, mille ohtlikkusest on palju räägitud. Kahjuks suhtuvad inimesed sellesse haigusesesse endiselt liiga ükskõikselt, ütleb 28aastase staažiga kardioloog MIHHAIL ZEMTSOVSKI Põhja-Eesti regionaalhaiglast.

Kardioloogi sõnu kinnitab statistika: vererõhku alandavaid ravimeid võtab vaid 10 protsenti vererõhuhaigetest. Ülejäänud kas ei tea üldse, et neil on see tõbi, või teavad, aga tunnevad end seni veel hästi ega pea ravimivõtmist vajalikuks.
Kuid ega kõrgvererõhktõbi iseenesest enesetunnet halvaks teegi, oht peitub hoopis ülisuures tüsistuste tekke riskis. Pidevalt üle normi vererõhk toob kaasa nii ateroskleroosi ehk arterite lubjastumise, südamepuudulikkuse, ajuvereringe kui ka neerude kahjustuste ohu.
“Esialgu võib end hästi tunda isegi kõrgete vererõhunumbrite korral, aga kümmekond aastat hiljem võib saada südamelihase- või ajuinfarkti. Ja kui peale seda ka ellu jäädakse, võivad tüsistused olla hirmsad, näiteks halvatus,” sõnab dr Zemtsovski.
Eesti kardioloogia instituudi direktor Jüri Kaik on seda üldist ükskõiksust oma vererõhunäitajate suhtes kommenteerinud nii: “Nad arvavad, et ega midagi hullemat nendega juhtuda saa kui kiire surm infarkti tagajärjel. Aga saab küll. Nad võivad jääda aastakümneteks seisundisse, kus nende lähedased peavad neid toitma, nende väljaheiteid koristama ja mõtlema, et millal küll nad ükskord sellest vaevast pääsevad.”

Kahjustused kogunevad ajapikku
“Kui inimesel on kalduvus ateroskleroosile, siis normaalse vererõhu korral kulub kümme aastat, enne kui veresooned ahenevad poole võrra. Kõrge vererõhu korral võib niisama ulatuslik kahjustus tekkida juba paari aastaga,” selgitab dr Zemtsovski.
Kõrge vererõhk muudab südamelihase paksemaks, kuna sunnib südamele liiga suure koormuse peale. Edasi tekivad juba verevarustuse probleemid, südame rütmihäired… kuni ühel hetkel ongi käes südamelihase- või ajuinfarkt.
Missugused on siis kõrge vererõhu tundemärgid? Sellest võivad märku anda peavalud, pearinglus ja raskustunne rinnus, kuid sageli inimene ei tunne midagi. Seepärast peaks iga täiskasvanu, olenemata vanusest, laskma korra aastas oma vererõhku kontrollida. Eriti hoolikalt tasub seda teha siis, kui suguvõsas on kõrge vererõhuga inimesi.

140/90 – viimane piir isegi saja-aastastele
Kes satub perearsti juurde, võiks paluda tohtril muu hulgas ka oma vererõhk üle kontrollida. Kes on nii terve, et perearsti juurde kuigi tihti asja ei ole, saab seda teha kas või apteegis väikese tasu eest. Dr Zemtsovski sõnul on apteegis või ka mõnel rahvaüritusel mõõdetud vererõhunäit enamasti usaldusväärne – kui siiski tekib selle suhtes kahtlusi, tuleks pöörduda perearsti poole.
Terve inimese rõhunäit on kuni 135/85 mmHg, kus 135 mmHg on ülemine ehk süstoolne ja 85 on alumine ehk diastoolne vererõhk. Piiripealne, veel normaalseks peetav vererõhk on kuni 140/90 mmHg. “Kõik kõrgemad näitajad on juba haigus, mis vajab elustiili muutust või ravi,” tähendab dr Zemtsovski.
Paljud inimesed jätavad oma kõrged vererõhunäitajad tähelepanuta, väites, et “nende vanuses” võivadki need juba kõrgemad olla kui noortel. “See teooria valitses meditsiinis 1960. aastatel – vanusega käibki kaasas vererõhutõus,” ei nõustu dr Zemtsovski selle arvamusega. “Nüüd on juba aastakümneid ülemaailmne seisukoht, et 140/90 mmHg on viimane piir isegi 100aastaste jaoks. Kui näit on kõrgem, on see hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi, mis vajab tähelepanu, enamasti ka ravi.”

Vererõhku tõstvad haigused
Kui vererõhunäitajad on kõrged, tuleks pöörduda arsti poole põhjuste väljaselgitamiseks. Kõrge vererõhk võib olla teiste haiguste kaasnäht – seda võivad kergitada ka neeru-, endokrinoloogilised vm haigused. Sel juhul tuleks põhihaigus kontrolli alla saada. Kui näiteks probleem on liiga kitsas neeruarteris, siis tuleb neerude verevarustust parandada kas arteri laiendamisega või kirurgiliselt. Pärast seda vererõhk kas normaliseerub ise või vähemalt alaneb, nii et vererõhuravimi doose saab märgatavalt vähendada.
“Ühel mu patsiendil oli üks neer kortsunud, peaaegu üldse enam ei töötanud, kuid tootis edasi vererõhku tõstvat ainet reniini. Kui see neer, millest enam nagunii kasu polnud, eemaldati, siis normaliseerus vererõhk kiiresti,” toob dr Zemtsovski näite.
Naistel võib vererõhku tõsta menopaus, mis lööb segamini hormonaalse tasakaalu. Sel ajal peaksid naised kindlasti oma vererõhul silma peal hoidma ja vältima selle kõrgenemist.

Elustiiliga vererõhk korda
Palju esineb aga ka essentsiaalset kõrgvererõhktõbe, mida ei põhjusta teised haigused. Ainuke teadaolev põhjus on tavaliselt pärilik kalduvus, kuigi kõrge vererõhk ei ole otseselt päritav.
Kui vererõhunumbrid pole väga kõrged ja inimene end halvasti ei tunne, siis tavaliselt püütakse umbes kuu aega vererõhku ainult elustiili muutmise abil normi saada. “Selle kuu ajaga ei juhtu inimese tervisega veel midagi halba, sest kõrge vererõhu kahjustused tekivad aastatega,” ütleb dr Zemtsovski. “On ideaalne, kui vererõhk õnnestub elustiili muutes normi saada, sest see on ju kõige odavam ravi.”
Esimene, mida vererõhu kontrolli alla saamiseks tuleks teha, on piirata soola tarbimist. Kõige rohkem on hüpertoonikuid jaapanlaste hulgas, nemad armastavad soolast toitu nii väga, et isegi küpsised on neil soolased. Kes ilma kuidagi elada ei suuda, võtku kasutusele Pan-sool, kuid tervislikum on siiski üldse jätta sool valmis toidule juurde puistamata. Oma 1,5grammise soola päevanormi saame toidust niigi kätte. “Igaüks, kes pidevalt lisab toidule soola, riskib oma tervisega,” hoiatab dr Zemtsovski.
Teiseks tuleks korda seada oma unerežiim. Öises vahetuses töötajad peaksid leidma võimaluse päevasel ajal leiba teenida. Üldse peaksid kõik, kelle uni on mingil põhjusel häiritud, korraldama oma elu nii, et nad saaksid öösiti end korralikult välja magada. “Magamatuse tõttu võib vererõhk kergesti tõusta,” märgib südamearst.
Kolmandaks tuleks leida endale mõõdukalt füüsilist koormust. Iga päev on kasulik jalutada poolteist kuni kaks tundi värskes õhus.
Neljandaks ei maksa end lasta üle koormata psüühiliste pingetega. Vererõhule tuleb igati kasuks, kui reageerida elus ettetulevatele raskustele rahulikult. Kui on teada, et ootamas on pingerikas olukord, tuleks end selle lahendamiseks psühholoogiliselt ette valmistada.
Viiendaks tuleks lõpetada suitsetamine ja tarbida alkoholi mõõdukalt.
Kes tõesti tervise pärast muretseb, saab oma elu tervislikumaks muutmisega kindlasti hakkama, või vähemalt selle osaga, mis puudutab toitumist. Kui vererõhk ikkagi ei alane, siis tuleb leppida eluaegse tablettraviga.

Loe edasi Kodutohtrist…