Paljud meist märkavad kalli vanema pereliikme muutust. Alles äsja tundsime oma mõnusat vanamemme-taati, nüüd on nad aga täiesti muutunud. Nad on riiakad, kahtlustavad, lapsikud, unustavad kõige igapäevasemaid asju ja kipuvad koguni kodutänaval ära eksima. Tahaks neid aidata, aga kuidas, kui nad sageli ka abikäe pahaselt eemale tõrjuvad? On neid tabanud vanadusnõtrus?
Vestleme TÜ sisekliiniku arsti-õppejõu Kai Saksaga.
Mis meiega vananedes juhtub - kas on karta, et mingisse ikka jõudes kaotame lõplikult oma mõistuse ja minapildi? Dr Saks ütleb, et kindlasti pole see alati nii: "Vananemine ei tähenda kaugeltki Alzheimeri tõbe! Kuid kuna elame üha kauem, siis teatud vanusest alates ohustavad paljusid meist haigused, mille tagajärjeks on vaimne allakäik. Kõige sagedasem nendest on Alzheimeri tõbi."
Alzheimeri puhul ei saa kuidagi mööda minna dementsusest, ehkki võrdusmärki nende vahele tõmmata ei saa. "Dementsus, aeglane või järkjärguline vaimse võimekuse kaotus, on laiem mõiste," selgitab dr Saks. "Dementsus tähendab sündroomi, haiguse ilminguid. Eeskätt on selle tunnuseks mälu ja mõtlemisvõime märkimisväärne vähenemine - ikka tõelised toimetulekuhäired, varasemate oskuste kaotus, süvenevad isiksusemuutused, unustamised kuni selleni välja, et ei leia koduteed jne."
Dr Saks rõhutab, et need tunnused ei teki vaid vanusest: "Kui need häired esinevad - paljud ju kurdavad, et unustavad tihti igasuguseid asju -, siis ei tähenda see veel dementsust. Kui aga mäluhäired segavad tegelikult elu, siis oleks hea nende põhjust otsima hakata."
Veel selgitab dr Saks, et dementsusel on erinevaid põhjuseid, millest vaid üks on Alzheimeri tõbi. Dementsust võivad tekitada peale selle veel ajukahjustused, kasvajad, alkoholism, traumad jne. "Öeldakse, et 10% dementsuse juhtudest on ravitavad. Näiteks kui patsiendil on kergekujulisem ajukasvaja, mis mõjutab aju mälupiirkonda, siis selle õnnestunud eemaldamine aitab ka mälu taastumisele kaasa."
Dr Saks kordab, et dementsuse põhjuseid on väga erinevaid, neid võib loetleda üle 50, mõned neist tavainimese jaoks üsna ootamatud: "Näiteks sügav depressioon võib inimest mõjutada nii, et ta ebaadekvaatselt käituma hakkab. Või hoopis vitamiini B12 puudus, mille all kannatavad üsna paljud inimesed." Dementsuse põhjuste väljaselgitamisel on kõige olulisem teha aju-uuring: "Tihti arvatakse ekslikult, et dementsus on psüühikahaigus. Tegelikult on see närvihaiguse ilming ja kuulub neuroloogia valdkonda."
Loe edasi ajakirjast...
