Liighigistajatel tuleb püüda olla võimalikult rahulik, ennast korralikult mitu korda päevas pesta, kanda õhku läbilaskvat riietust ja vajadusel otsida koos arstiga probleemi põhjusi, soovitab endokrinoloog Marju Past.
Kuidas on higistamine seotud meie ainevahetuse ja selle omapäraga?
Dr MARJU PAST: Enamik ainevahetuse jääkaineid väljub organismist neerude kaudu, osa väljub nahapooridest just higistamisega, osa aga hingame välja. Seega on higistamisel lisaks sellele, et hoiab kehatemperatuuri normaalsena, ka eritusfunktsioon.
Higistamine, ka liighigistamine on seotud pigem meie vegetatiivse närvisüsteemiga, mille tegevust ei juhi meie ise, vaid mis juhib organite talitlust meist sõltumatult. Ühed inimesed on ergemad, teised tuimemad. Sellest võib sõltuda ka nende higistamine.
Üks naislugeja kirjutas hiljuti ja kurtis: “Kui vihastan, lähen üleni higiseks. Mida teha?” Vähem vihastada?
Kuidas sa ütled inimesele “Ära üldse vihasta!”. Eks siin tuleb kasuks psühhoteraapia: soovitatakse rahulikult hingata ja mõtelda ning püüda teravaid emotsioone vaos hoida. Sel puhul ma küll ei soovita kohe rahusteid tarvitama hakata.
Vahetevahel on inimene tõesti väga stressis ja talle on vaja professionaalset abi. Teda häirib kõige rohkem liighigistamine, mille taga võivad olla tõsised psüühikaprobleemid.
Nii et stressis inimene higistab rohkem, rääkimata depressioonist. Kas ka antidepressandid panevad higi voolama?
Ka antidepressandid panevad rohkem higistama: osa neist mõjutavad isegi hormoonide, näiteks suguhormoonide taset, millega seoses võib tekkida higistamishäireid.
Liighigistamist võivad tekitada ka ärevushäired. Need võib-olla ei aja üleni higistama, tihtipeale lähevad märjaks ainult käed ja jalad. Sellega on hädas rohkem nooremad inimesed. Tihtipeale jääb sellistel inimestel käsi higist märjaks kogu eluks – see häirib igapäevaelu vägagi, sest käsi on tihtipeale see, mis teretamisel annab inimesest esmase mulje.
Loe edasi ajakirjast...
