Kolmiknärvivalu ei tule ette just tihti, kuid keda see tabab, sellel võib elu ilma ravita muutuda põrguks. Valu tagamaid ja leevendamise võimalusi valgustab neuroloog-taastusarst Vaike Kabel.
Ikka juhtub, et ka täiesti tervel inimesel pea valutab. Mõnikord käivad läbi valupisted, teinekord tuikab tuimalt kogu pea või üks pool - sageli tuleb see näiteks lihaste pingest või lihtsalt külmetumisest.
Dr Vaike Kabel ütleb, et kolmiknärvivalu on arstil üsna kerge ära tunda: "Siis on peas lühiajalised sähvivad valud. Kui kolmiknärvipunkte palpeerida, nendele vajutada, ägeneb valu veelgi. Nagu nimetuski ütleb, on kolmiknärvil kolm haru: need nn trigger-punktid asuvad mõlemal näopoolel üleval kulmu juures, põsel ja lõua juures.
Valusähvatus kestab küll vaid mõne sekundi kuni paar minutit, kuid on hästi tugev ja ebameeldiv; siis vaibub mõneks ajaks ning kordub jälle. Hoogudevahelised perioodid on erineva pikkusega. Enamasti on valu ühel näopoolel, harva mõlemal pool. Kui see närvivalu ravi ei saa, siis on tõenäoline, et valusähvatused kestavad vaheaegadega kogu aeg."
Ühel peapoolel annab endast tunda ka migreen. "Migreeni korral ei ole valu aeg-ajalt sähviv, vaid pulseeriva iseloomuga, sellele võivad eelneda aurad ja kaasuda iiveldus ning oksendamine. Kolmiknärvivalu korral kõrvalnähte ei ole - ka kõige tugevama valu korral ei tohiks tekkida iiveldust."
Neuroloog lisab, et migreeniga hädas olijatel kolmiknärvivalu soodumust ei ole. Ja vastupidi. "Üks ei põhjusta, kuid ka ei välista teist - nad võivad esineda samal ajal koos."
Kolmiknärvivalu vaevab rohkem kesk- ja vanemaealisi ning naisi sagedamini kui mehi. Miks just naisi, seda ei teatagi.
Loe edasi ajakirjast...
