Osa uurijaid leiab, et vererõhku rihtides ajavad tohtrid pilli lõhki: vanematel inimestel võiks see olla kõrgem, ja pealegi on rõhuravimitel hulganisti kõrvaltoimeid. Kas see on nii ja milline vererõhk on ohutu? Asjasse toob selgust Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht, südamearst professor Margus Viigimaa.
Sellele ei vaidle keegi vastu, et liiga kõrge vererõhk kahjustab südant ja artereid ning võib ka elu ohtu seada.
"Kõrge vererõhk koos kõrge kolesterooli ja suitsetamisega on kindlasti südame- ja veresoonkonna haiguste kolme esimese riskiteguri hulgas, ajuinsuldi suhtes aga lausa esikohal," nendib professor Margus Viigimaa. "Kui aga võtta kõik haigused, siis kõrgvererõhktõbi ehk hüpertensioon on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kõige rohkem invaliidistumist ja suremust põhjustav tegur."
Rahuliku viie minuti järel
Vererõhk käib igal inimesel loomuldasa üles-alla just selle järgi, milline on parajasti tema kehaline koormus, vaimne pinge ning hingeseisund. "See, mida peame normiks, on mõõdetud siis, kui inimene on laua taga rahulikus olukorras vähemalt viis minutit istunud, mitte nii, et keegi sinuga räägib või et ise räägid. Kui oled liikunud ja kohe mõõdad või lased mõõta, näiteks apteegis, siis on rõhk üldjuhul muidugi normist kõrgem."
Mõnele on viis minutit rahus ja vagusi olemine pikk piin, aga tasub pingutada – ainult see number mõõduaparaadil näitab tegelikku olukorda.
Enamikule on pähe kulunud nagu korrutustabel, et täiskasvanu normaalne rõhk on 120/80 mmHg. Ent inimesed on erinevad ja isesugune võib olla ka nendele looduse poolt antud rõhk. Milline võiks see olla, et tervise peale ei hakkaks?
"Ülemine ehk süstoolne vererõhk võiks olla 100–140 ja alumine ehk diastoolne alla 90 mmHg," leiab dr Viigimaa. "Muide, kui alumine on 60–70 ja ülemine ei ole liiga kõrge, pole asi üldse paha. Mõnedel, eriti noortel ja väikse kehakaaluga naistel, on rõhk kogu aeg näiteks 100/60 või isegi 95/60 mmHg. Kui inimene tunneb ennast sellega hästi, ei ole probleemi."
Loe edasi ajakirjast...
