Kodus vererõhku mõõtes saab kontrollida nii oma tervislikku seisundit kui ka ravimite mõju.
Kaasaegsed automaatsed mõõteriistad koduseks tarvitamiseks on piisavalt täpsed. Juhiste järgi on vererõhuaparaadil kuni kuus täpsusastet, kusjuures ka kallimad riistad võivad väikseid ebatäpsusi näidata. Eriti kallid aparaadid teevad mitmeid tehteid: jätavad numbreid mällu, võtavad keskmisi väärtusi ja muud, millest tavaliselt suurt lugu pole. Liiga odava aparaadi ostmisega kaasnevad riskid: suured mõõtmisvead, kiire katkiminek ja vajadus varsti uus osta. Ja veel: kõlbavad ainult need aparaadid, mille mõõtmismansett asetatakse õlavarrele. Enne aparaadi esmast kasutamist lugege kaasasolevat juhendit. Vererõhuaparaati tuleb hellalt hoida ja meeles pidada, et teatud aja tagant, tavaliselt kord aastas, peab selle mõõtetäpsust kontrollima.
Paremalt käelt ja kolm korda
Mõnele aparaadile on märgitud ka manseti asend kas paremalt või vasakult käelt mõõtmiseks. Esimesel korral mõõtke vererõhku nii paremalt kui vasemalt käelt, edaspidi ainult paremalt. Kui aga paremalt õlavarrelt mõõtmiseks on mingil põhjusel takistusi või on mõõdetud rõhk liialt madal, siis tehke seda vasakult – aga informeerige näiduerinevustest oma arsti.
Manseti alumine äär peab olema 1–2 cm ülalpool küünarliigese lohku ja manseti alla ei tohi jätta riideid.
Kui olete mansetiga nii kaugele jõudnud, siis rahunege, oodake paarkümmend sekundit, vajutage nupule ja masin mõõdab. Soovitatakse mõõta 3 korda ja siis võtta näitude keskmine. Selline mängimine näitab, et vererõhk on kõikuv nähtus ja et millimeetritäpsust sealt otsida ei maksa, küll aga vastavust oma enesetundele.
Loe edasi ajakirjast...
