Kõik me tahame olla väga terved ja elada kaua. Kas ja kuidas saavad probiootikumid meid selles osas aidata? Milline on probiootikumide roll haiguste ärahoidmisel ja ravis?
Oma raamatus “The Prolongation of Life” seostas vene immunoloog Ilja Metšnikov juba sajand tagasi Bulgaaria talupoegade pikaealisust hapendatud piima tarvitamisega. Teadlane jõudis veendumusele, et selles on bakterid, mis takistavad haigusttekitavate mikroobide arengut ja kaitsevad nende kahjustava toime eest. Praegu on üldteada, et kääritatud ehk fermenteeritud piimas on rohkesti piimhapet tootvaid mikroorganisme. Nende kasulikku mõju on uuritud väga pikka aega, eriti intensiivselt viimastel aastakümnetel.
Mis on probiootikumid
1965. a kirjeldati probiootikumi kui ühe organismi toodetud ainet, mis soodustab teise organismi kasvu. Kreeka keeles tähendab sõna probiootikum “elu eest” või “elu poolt”. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse järgi on probiootikumid ehk eubiootikumid bioaktiivseid mikroorganisme sisaldavad preparaadid, mis sobivas koguses manustatuna avaldavad inimese tervisele kasulikku toimet.
Kõige sagedamini kasutatakse probiootikumidena piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille, bifidobaktereid, kuid ka pärmseeni ja teisi batsille. Need on inimese soolestikust isoleeritud bakteritüved, mille omadusi on väga põhjalikult uuritud. Enne tarvitamist läbivad bakteritüved ranged kvaliteedi- ja ohutusnõuded – kõige olulisemaks tingimuseks on loomulikult see, et need oleksid inimesele ohutud. Samas peavad need jääma eluvõimeliseks organismi sekreetide, nt maohappe mõjukeskkonnas.
Sooletrakti mittepatogeensetel ehk haigusi mittetekitavatel mikroobidel on oluline roll immuunsüsteemi tasakaalustamisel ja sellised toimed on kindlaks tehtud ka probiootikumidel. Sooletrakti epiteelkoes on kontrollretseptorid, mis tunnevad ära bakteriga seotud molekulid. Need retseptorid mõjutavad põletikuvahendajate tootmist ja tagavad normaalse immuuntalitluse. Mittepatogeensed mikroobid kaitsevad patogeensete ehk haigusttekitavate mikroobide liigse paljunemise eest. Samuti väldivad need limaskestakahjustuse teket, kuna patogeensed mikroobid lõhuvad ka limaskesta terviklikkust.
Loe edasi ajakirjast
