Kas see, kui gripi vastu on vaktsineeritud, välistab mis tahes viirushaigustesse nakatumise? Kuidas toimida siis, kui enesetunne on kehvemast kehvem, kuid palavikku pole mitte ühtegi kraadi? Mis see gripp tegelikult on ning millal on tegu vaid külmetusega?
“Viirushaigusi, mis meid kimbutavad, on hästi palju – üle 200 – ning peamised tunnused on nohu, köha, kurguvalu ja halb enesetunne. Inimesed on harjunud ütlema, et neil on külmetus. Külmetus ei tee haigeks, vaid ainult soodustab haigestumist. Haigusi tekitavad viirused või bakterid,” selgitab Mähe perearst ja Tallinna Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Vanda Kristjan.
Gripp
Grippi põhjustab üks konkreetne, kindlate sümptomitega viirus. Igal talvel levib hooajaline gripp, mille kaitseks vaktsineeritakse. Dr Kristjan loetleb gripi esmaste tunnustena haiguse järsu alguse (sageli oskab haigestunu öelda, mis kell haigus algas), pea-, lihase- ja liigesevalu, nohu, köha ning kõrge kehatemperatuuri, mil kraadiklaas näitab vähemalt 38,5°. Palavik ei taha alla minna, püsides visalt 5–7 päeva. “Seagripp on gripi üks serotüüpe, mis levib meie jaoks ebaharilikul ajal ning on alguse saanud teisiti kui hooajalised gripid. Aga gripp on gripp ja see tähendab tõsist viirushaigust, mis võib võtta inimese rajalt maha paariks nädalaks või pikemakski ajaks juhul, kui kujunevad tüsistused,” hoiatab Vanda Kristjan. Need, kel sellel sügisel on olnud juba nohu-köha ja kes arvavad, et selleks aastaks on gripp põetud, eksivad. Praegu ringlevad mitmed viirused, mis tekitavad ülemiste hingamisteede sümptomitega haigusi.
Haigena jää koju
Vanda Kristjan ei soovita haiguse ilmnedes kohe perearsti ukse taha istuma minna. Kõigepealt tuleks oma tohtrile hoopis helistada. “Esmane nõustaja on pereõde, kes vestluse käigus täpsustab haige seisundit ja annab ravimiseks esmased nõuanded. Meie õed on rakendusliku kõrgharidusega, neil on vastavad teadmised ja nad oskavad patsiendile anda nõu, kuidas edasi toimida,” kummutab perearst skeptikute kahtlused pereõdede oskustes.
Loe edasi ajakirjast...
