Algavas lugude sarjas tuleb juttu vähi eelsoodumusest, eluviisist ja keskkonna mõjust pahaloomulise kasvaja tekkele ning igaühe võimalustest seda ka toitumisega ennetada.
Ainult 5% vähkkasvajatest on päriliku tekkepõhjusega. Inimene ei päri vähki, vaid pärilikult edasikanduv geneetiline muutus suurendab kasvajaohtu. Kuidas seda hinnata ja vähendada?
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel suri vähkkasvajate tõttu 2012. aastal üle maailma 8,2 miljonit inimest. Paraku näitavad hinnangud, et aastaks 2030 küünib see arv juba 13,1 miljonini.
Igal inimesel on teatav risk vähki haigestuda. Kui 19. sajandi lõpus arenes pahaloomuline kasvaja elu jooksul vaid ühel inimesel 35-st, tabab see haigus praegu juba iga teist meest ja kolmandat naist.
Hirmul ka haigestunu pereliikmed
Vähi arengu tõenäosust suurendavad erinevad tegurid, sealhulgas
- elustiil;
- vanus;
- etniline kuuluvus;
- elupaik;
- põetud haigused;
- perekondlikud riskid.
Seega võib ka pahaloomulise kasvaja esinemine pereliikmetel haigusriski tõsta, tekitades hulgaliselt hirme ja küsimusi. Üldjoontes on vähidiagnoosiga inimese esimese astme sugulastel – vanematel, õdedel-vendadel ja lastel – sama paikmega kasvaja tekke tõenäosus mõnevõrra suurem kui ülejäänud elanikkonnas. Tõepoolest kaldub teatud kasvajaid, nagu melanoom; rinna-, munasarja-, eesnäärme- ja soolevähk, olema mõnedes perekondades sagedamini kui teistes. Nii on uuringud näidanud, et eesnäärmevähihaige vennal või pojal on sama tõve tekkerisk umbes kahekordne; ka rinnavähi korral on esimese astme naissoost sugulastel selle kasvaja tõenäosus 2–4 korda suurem. Epidemioloogilised uuringud viitavad suurenenud riskile ka soolevähiga inimese lähisugulastel.
Erinevate hinnangute põhjal on umbes viiendikul pahaloomulise kasvajaga haigetest tõve perekondlik eellugu, kusjuures siin võib olla tegemist kas juhusliku kokkusattumuse, ühiste keskkonna- ja elustiilimõjurite või kindlate geneetiliste teguritega. On väga tähtis toonitada, et ainult umbes 5%-il kõigist vähkkasvajatest on pärilik tekkepõhjus.
Loe edasi ajakirjast...
