Liikumine teeb südame vastupidavaks
Tekst Üllar Ende
13.05.2010

Kes siis ei tea, et kehaline aktiivsus on kasulik ka südamele. Kuid miks? Kuidas treenida nii, et süda tuksuks meis võimalikult tervena ja kaua? Soovitusi jagab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja professor Margus Viigimaa.

Südamearst Margus Viigimaa kuulub nende tohtrite hulka, kes tervisesoovitusi jagades võib julgelt öelda: “Käi minu sõnade ja ka tegude järgi.”
“Püüan võimalikult palju liikuda, kuid kahjuks on elukutse selline, et päeval on selleks väga vähe aega,” nendib dr Viigimaa. Saan seda kompenseerida vabal ajal – mängin tennist, talvel suusatan. Ma ei kujuta ette, kuidas ilma liikumata elada.” Margus Viigimaa on just naasnud Istanbuli konverentsilt. Pikk sundreis Islandi vulkaani tuhapilve all kestis kokku 52 (!) tundi, suurem osa ajast bussis istudes.
“Bussis hommikust õhtuni istudes lähevad liigesed kohe valusaks. Kui kogu aeg istud ega liigu, hakkab vaimse töö võime kahanema; väheneb ka stressitaluvus.”

Mida tähendab “tugev süda”?
Dr MARGUS VIIGIMAA: “Tugev süda” on kujundlik väljend. Koormustestiga saame teada, kuidas süda reageerib koormusele ja kas kaasneb mingeid muutusi, näiteks vererõhus. Sageli näeme: süda on tugev, kuid vererõhk juba kõrge.
Süda on küll väga suure kompensatsioonivõimega – talub suuri koormusi –, kuid ühel hetkel võib seesama “tugev süda” üles öelda kiiresti ja järsku.
Paljud tunnevad end kõrgema vererõhu ja ülekaaluga suhteliselt hästi ning on rahul, kuid süda kahjustub suurte koormuste tõttu kogu aeg. Kui kehakaal on suurem ja vererõhk kõrgem, siis süda kompenseerib oma tegevust sellega, et lihas läheb paksemaks, eriti vasaku vatsakese sein. Süda on küll võimeline verd hästi välja paiskama, kuid südames endas hakkab verd väheseks jääma – verevarustus läheb kehvemaks. Nendel, kellel on tekkinud vasaku vatsakese seina paksenemine (hüpertroofia) või kellel on südamelihas paksenenud, on tunduvalt suurem südamepuudulikkuse ja -infarkti ning äkksurma oht.
Paljud mõtlevad: kui mul ülemine rõhk on 160 ja tunnen ennast hästi, siis nii peabki olema. Ei pea, tegelikult peaks rõhk olema madalam.
Kui süda töötab hästi tugevasti, siis ta kulutab ennast rohkem. Rahuolekus peaks treenitud süda töötama vaikselt, aeglase löögisagedusega – 60 või isegi alla selle. Südamelöögid ei tohi olla väga tugevad: see näitab, et inimesel on ülekaal või kõrge vererõhk. Need on ongi põhjused, miks süda muutub liiga tugevaks ja mis kokkuvõttes ei olegi hea.
Mõne inimese süda on eriti hea kompensatsioonivõimega: kannatab välja ülekaalu, suitsetamise ja alkoholitarbimise kõrge eani. Aga see ei ole reegel, vaid pigem erand.

Loe edasi ajakirjast...