Tervis ja enesetunne võivad vahel halveneda ilma nähtava põhjuseta. Kas ja kuivõrd võivad inimest mõjutada kosmilised protsessid, näiteks magnettormid, sellest räägib TTÜ töökeskkonna ja -ohutuse õppetooli lektor ja doktorant Tarmo Koppel.
Meie planeeti kaitseb magnetväli. Kui Maal magnetvälja ei oleks, siis pühiks kosmilised kiirgused, mis peaasjalikult lähtuvad Päikeselt, kogu elu Maa pealt minema. Ookeanid aurustuksid ning kahjulik UV-kiirgus hävitaks eluslooduse.
"Magnetkilbi allikas on maakeratuum. Arvatakse, et magnetväli on genereeritud välistuuma (vedel raud), sisetuuma (tahke raud) ja planeedi tiirlemise koosmõjul. Kui aga Maa magnetväli satub surve alla, siis ei ole magnetväli enam stabiilne," selgitab Tarmo Koppel.
"Päike purskab üsna tihti ning selle tulemusel paiskub maailmaruumi suur kogus elektriliselt laetud osakesi. Kui need osakesed tabavad Maa magnetkilpi, siis hakkab äkiliselt kõikuma ka Maa magnetväli. Magnettormiks kvalifitseerib see fluktuatsioon, kui tegu on tavapärasest oluliselt suurema kõikumisega."
"Magnettormide valdkonda ei ole just väga põhjalikult uuritud," tunnistab Tarmo Koppel. "Rohkem on sellega tegeletud Venemaal ja Ida-Euroopas. Sealt on ka kinnitust leidnud hüpoteesid, et südamehaiged ja insuldiohus inimesed on magnettormide korral riskirühmaks."
Tormid on erineva tugevusega
Magnetvälja mõõdetakse magnetomeetriga. Eestis on magnetobservatoorium Tartu observatooriumis, kus talletatakse infot ööpäev ringi rahvusvahelisse magnetjaamade võrgustikku.
Magnettormide esinemine sõltub päikese aktiivsuse tsüklist. "Oleme jõudmas 11-aastase tsükli haripunkti," räägib Tarmo Koppel. "Seisuga 31.01.2012 esines viimase poole aasta jooksul viis märkimisväärset magnettormi. Tsükli haripunktis, aastal 2013 on oodata magnettormide esinemissageduse tihenemist. Juba viimase poole aasta jooksul on paljud inimesed teatanud tervisehädade sagenemisest, mida võiks seostada Päikese aktiivsuse kasvuga."
Magnettormid võivad olla erineva kestuse, tugevuse ja äkilisusega. Osad kestavad ainult tunni, kuid on esinenud ka nädalasi torme, toob Tarmo Koppel näiteks. "Möödunud sügisel oli torm, mis kestis pea terve nädala."
Erinevalt looma- ja linnuliikidest inimesed magnetvälja ei näe ega taju. "Inimese ajus on komponent, mida nimetatakse magnetiidiks. See on väga tundlik ka magnetvälja suhtes. Inimese aju saab infot kätte, aga ei oska seda tõlgendada. Näiteks lindude peas olev magnetiit aitab neil orienteeruda, see on nende jaoks nagu GPS. Linnud on meelde jätnud maa magnetväljalise karakteristika ning leiavad tänu sellele õige tee," toob Tarmo Koppel huvitava näite.
Loe edasi ajakirjast...
