Mäluhäire – kaitse liigse info eest?
Tekst Riina Reiman-Männiste
17.08.2008

Kes meist poleks mõnikord ohanud "totaalse mälulünga" pärast, aga millal on päriselt tegu mäluhäirega ja millest see tekib? Kas probleem on seotud ainult vanadusega või võib mäluhäire külastada ka täiesti tervet noort inimest? Mida remontimiseks ette võtta?

Perearst Lauri Laasi kinnitusel esineb nooremate inimeste hulgas mäluhäireid rohkem meestel kui naistel. "Mehed elavad enesehävituslikumalt ja lubavad endale rohkem riskisituatsioone. Kui päeval rabatakse tööd teha, toitutakse juhuslikult, õhtul tehakse mitmed õlled või pruugitakse kangemat kraami, suitsetatakse, veedetakse aega poole hommikuni teleri või arvuti ees ja magatakse vaid mõni tund, et hommikul taas tööle või kooli minna, siis on see ajutegevusele ja kogu organismile ilmselgelt liig," kirjeldab perearst paratamatust. "Korralik ja piisav uni on hea tervise alus. Magamatus tekitab mäluauke ja laastab organismi tervenisti – tekivad vererõhuprobleemid, stress, südame- ja närvisüsteemi vaevused."
Kui mälu hakkab alt vedama, siis soovitab dr Laas minna apteeki ja osta käsimüügist mõni mälu tugevdav preparaat. Hilisemas eas probleemi süvenedes võib vaja minna juba retseptiravimit. " Ei maksa arvata, et kui ma mõne pilli põske pistan, töötab mälu jälle nagu kellavärk ja võib vana eluviisiga jätkata," ei tekita Lauri Laas asjatuid lootusi. "Ravimid suurendavad aju energeetilisi ressursse ning parandavad verevarustust, aga selleks, et need toimiksid efektiivselt, on vaja oma päevakava kriitiliselt üle vaadata. Ainuüksi liigne müra kurnab aju: kui ikka päevast päeva taob muusika vahetpidamata klappidest kõrvu, siis ei tasu eeldada, et tegu on lõõgastusega. Väga väsitavalt mõjuvad ajule kõiksugu vilkuvad tuled ja reklaamid."

Kahe teraga mõõk
Kes meist ei teaks, et eksamile minnes soovitatakse mõistuse teritamiseks süüa šokolaadi ja pähkleid. Kas ei võiks seda head kraami tarvitada mälu turgutamiseks iga päev? Või manustada suuremates kogustes kõikvõimalikke toidulisandeid, mis pidavat suisa imet tegema?
"Mina kui arst ei poolda meeletutes kogustes kõikvõimalike toidulisandite söömist. Paljude toime ehk mõju on ju tõestamata. Kui ka on kindlaks tehtud, et letsitiin soodustab mälutegevust, siis ma ei usu, et selle manustamine suuremates kogustes tooks erakordse efekti. Pigem võivad hoopis tekkida soovimatud kõrvaltoimed. Organismil on omadus, et kui tekib mingi aine puudus, siis see aine imendatakse söödavast toidust maksimaalselt ära. Organism ise reguleerib oma tegevust. Võti on selles, et toituksime hästi mitmekesiselt," selgitab perearst oma põhimõtteid. "Kui nüüd hakkame mälu tugevdamise eesmärgil pähkleid ja šokolaadi sisse kühveldama, siis saame kõigepealt kaaluprobleemid, rasvumistõve, haiged liigesed ja kõrge kolesterooli. Niiviisi end turgutada võib tõesti näiteks eksamiperioodil, kuid mitte igapäevaselt, nii-öelda profülaktika mõttes."

Loe edasi ajakirjast...