Viirushaigused on tüütud, kuid tõhusat ravi ega kindlat kaitset nende vastu tänapäeva meditsiinil veel pakkuda ei ole. Sellest hoolimata ja ehk just seetõttu ringleb inimeste seas rohkelt kõikvõimalikke nippe, kuidas vaevusi leevendada, kuidas kiiremini kosuda või kuidas üldse mitte haigeks jääda.
Kuigi viirushaigus paraneb enamasti ise ja vaevused taanduvad mõne aja pärast ka ilma igasuguse ravita, võib paljudel tekkida tunne, et just üks või teine võte oli tervenemisel abiks. Võib ka juhtuda, et vanaema antud soovituse laidab perearst maha või arst ise annab hoopis teistsuguseid soovitusi, kui need olid kümme aastat tagasi. Segadust kui palju!
Meditsiin on pidevalt muutuses olev, arenev teadus, kus lõplikku tõde paika panna ei saagi. Jälle leitakse teadusuuringutes uusi asjaolusid, millest sünnivad nüüdisaegsed tõed ja ravisoovitused. Nii juhtubki, et veel mõni aeg tagasi julgelt soovitatu on praeguseks mittesoovitatav tegevus, sest on leitud selle kahjulikud mõjud.
On ka soovitusi, mis küll haigust kiiremini ära ei aja, kuid millega katsetamine otsest kahju ka ei tee - enamasti on tegemist rahvameditsiini võtetega.
Rohke vedeliku tarbimine
Õige.
Rohke joomine vedeldab lima, leevendab kurguärritust ning kaitseb organismi veetustumise ehk dehüdratatsiooni eest. Tarbitav vedelik võiks olla pigem toasoe või jahe, mitte tulikuum.
Voodis lebamine
Nii ja naa.
Otsest sundust päev läbi teki all püsida ei ole, kuid soovitatav oleks rahulik päevakava, mis võimaldab vahepeal ka pikali heita.
On tähtis, et organism saaks kogu oma energia suunata haigusest taastumisele.
Õues käimine
Nii ja naa.
Ülemiste hingamisteede nakkuse korral on värske õueõhk pigem kasulik ja aitab tervistumisele kaasa. Samal ajal ei tohiks õue minna palavikuga. Samuti tasub põdemise esimestel päevadel, mil haigus on väga nakkav, vältida rahvarohkeid kohti.
On tõestatud, et korrapärane kehaline aktiivsus ja piisav kogus värsket õhku aitavad immuunsüsteemi tugevdada ja haiguseid eemale tõrjuda.
Loe edasi ajakirjast...
