Naised kardavad rinnavähki, kuigi kõige suurem risk nendegi tervisele on veresoonkonna haigused. Naise süda annab tõvest märku teistmoodi kui mehe oma, näiteks hingeldamist ja ebanormaalset väsimust tasub võtta tõsiselt. Tähtis on oma südant hellalt hoida kogu elu.
Veresoonkonna haigused, millest kõige sagedasemad on südamepärgarteritõbi (isheemia) ja ajuhalvatus, on kogu arenenud maailmas suurim risk naiste tervisele.
Südamehaigused ohustavad 50. sünnipäeva seljataha jätnud õrnemat sugu. Kuid juba noorena peaks endale teadvustama südamehaiguste riske – kõrgenenud vererõhk, kõrge kolesteroolitase, suitsetamine, vähene liikumine, ülekaal ja diabeet. Viimane on kõige hullem, sest suhkruhaigetel on risk haigestuda südame isheemiatõppe viis korda suurem kui teistel. Pealegi on suhkruhaigus õrnemale soole palju ohtlikum kui tugevamale poolele. Rasva ja suhkrute ainevahetuse häired ning vere hüübimishäired koos naissuguhormoonidega muudavad naised ilmselt altimaks südame- ja veresoonkonnahaigustele.
Kingi endale kolesteroolinäit
Viimane aeg oma kolesteroolinäit teada saada on 50. sünnipäev, kuigi mõistlik on seda kontrollida juba varem. Esimeseks tõeliseks juubeliks peaks igaüks peale kolesteroolinäidu teadma ka oma vererõhku, veresuhkrutaset ja laskma teha elektrokardiogrammi (EKG). Ülekaalulised, eriti need, kelle liigsed kilod paigutuvad keskkohta, peaksid sellised protseduurid läbi tegema juba varem. Korduvad valud rinnus, hingeldamine ja tunne, et südamelöögid on justkui rütmist väljas, on piisav põhjus lasta teha EKG, olgu sünniaasta milline tahes.
Kui kolesterooliväärtused tõusevad veidi üle viie, siis ei tasu ehmuda neil, kes ei suitseta – neile häirekell veel ei löö. Suitsetajad aga peaksid mõtlema nii oma pahest loobumisele kui ka menüüle ja muutma viimase tervislikumaks. Veidi tõusnud kolesterooliväärtused ei ole siiski niivõrd suur oht tervisele, kui inimesel pole teisi veresoonkonnahaiguste riskitegureid. Seevastu: mida kõrgem on hea kolesterooli tase, seda parem. Hea kolesterooli madal tase viitab just naistel südame- ja veresoonkonnahaiguste riskile. Kolesteroolitase on korras, kui see on alla 5,0 mmol/l.
Silmas tasub pidada vere rasvaväärtusi, kui need on kõrged, tõuseb ka risk haigestuda. Küllastunud rasvad toidus tõstavad vere kolesteroolinäitu ja ummistavad veresooni.
Olulised ohutegurid
Rasvavaba menüü ei lahenda probleemi, kuna rasv on organismile hädatarvilik, sest A-, D- ja E-vitamiin on rasvlahustuvad, samuti on rasv üks energia allikaid. Toit peaks sisaldama nn pehmeid rasvu, mida saab taimeõlidest ja -margariinidest ning kalast. Kui menüü neid sisaldab, siis võivad kolesteroolinäidud langeda juba 10–15%. Rapsiõli ja kalarasvad pidurdavad ka veresoonte lupjumist.
Kõvu peidetud rasvu, mida leidub näiteks pitsas, piimatoodetes, lihalõikudes ja kookides, tasub see-eest vältida.
Suitsetamine tõstab naistel riski haigestuda südamepärgarteritõppe 2–3kordseks, sõltuvalt päevasest sigarettide arvust.
Suitsetamine on naistele ohtlikum kui meestele, samuti passiivne suitsetamine, s.t viibimine täissuitsetatud ruumis. Kui näiteks mees suitsetab kodus siseruumides, kasvab tema naisel risk haigestuda pärgarteritõppe 80–90 protsenti.
Suitsetavatel naistel tekib kergemini südame rütmihäireid ja nad saavad infarkti tihemini kui nende mittesuitsetajatest sookaaslased. Iga viiendal suitsetaval naisel on infarkt esimene südamepärgarteritõve sümptom ja sageli võib esimene infarkt lõppeda äkksurmaga.
Alkohol mõjutab otseselt vererõhku ja soodustab kaudselt ülekaalu. Kui naine tarvitab joovastavaid jooke iga päev, siis tõuseb vererõhk ja kasvab risk haigestuda südamepärgarteritõppe tunduvalt. Vererõhule mõeldes võib alkoholi pruukida vaid kord nädalas, igapäevane tarvitamine ei lase vererõhuväärtustel normaalsele tasemele langedagi. Vererõhk tõuseb ka neil, kes peavad lugu väga soolasest toidust, samuti on sool kahjulik südamele.
Sümptomid püsivad peidus
Naistel on südamepärgartertõve sümptomid teistsugused kui meestel, nad haigestuvad sellesse tõppe kümmekond aastat hiljem. Kuid naistel on sümptomid ebamäärasemad, mistõttu haigust on raskem avastada. Arstilgi on diagnoosi raske panna, kuna õrnemal sool võib pärgarteritõbi endast märku anda hingeldamise, halva enesetunde, füüsilise väsimuse või ülakõhuvaevustena. Naised väsivad teistmoodi kui mehed, nii et sellegi järgi on keeruline haigust avastada.
Peale eluviiside mõjutab südamepärgarteritõve tekkimist pärilikkus. Rusikareegel on selline: kui suguvõsa liikmed on pikaealised, kui ollakse normaalkaalus, liigutakse palju, ei suitsetata, siis on risk haigestuda südamepärgarteritõppe palju väiksem.
Loe edasi Kodutohtrist...
