Normaalselt arenev rakk võib ühel hetkel hakata toimima pahaloomulisena, kui tema töös toimuvad mitmed järjestikused kõrvalekalded.
Muutused võivad olla päritud eelnevatelt põlvkondadelt, enamik neist aga omandatakse elu jooksul. Mõned kõrvalekalded tekivad iseeneslikult, kui rakkude jagunemises toimub mingi viga. Tõenäosus, et midagi võib juhtuda, suureneb siis, kui rakud jagunevad tavalisest sagedamini – näiteks põletike paranemisel. Enamasti saab rakk aga niisuguste muutustega ise edukalt hakkama, vajadusel kaasatakse immuunsüsteem.
Geneetilised versus välised tegurid
Vähk on mitmeteguriline haigus ja selle arengus kombineerub paljude erinevate tegurite mõju. On tõsi, et iga päev puutume kokku erinevate ainetega, millel on vähkitekitavaid omadusi. Õnneks kõigil see haigus siiski arenema ei hakka. Arvestuste kohaselt on pahaloomulisi kasvajaid 5–20% ulatuses põhjustanud geneetilised ehk pärilikult edasikanduvad tegurid, 80–95% ulatuses aga välised mõjurid. Geneetilistest teguritest tingitud haigestumistest omakorda on 5–15% kombineeritud keskkonnamõjudega.
Seega on meid ümbritseval keskkonnal täita oluline roll terveolemises ja terveksjäämises. Väliste mõjurite all mõeldakse siin nii suitsetamist kui alkoholitarbimist, vale toitumist ja rasvumist, vähest füüsilist aktiivsust, UV-kiirgust, kokkupuudet reostuse ja kemikaalidega (seda ka elukutsest tulenevalt), aga ka teatud kindlaid nakkusi ehk kõike seda, millega võime kokku puutuda iga päev. Ilmselt on enamike inimeste jaoks üllatav, et maailma kõigist vähijuhtudest umbes 25% on oma olemuselt nakkuslikud ja seega võiksid olla välditavad.
Kas vähktõbe on võimalik ennetada?
Vähiennetuslik tegevus jagatakse kolme valdkonda. Senisest tunduvalt suuremat tähelepanu tuleks pöörata just ennetusele ehk haiguse ärahoidmisele, enne kui see hakkab arenema. See hõlmab kokkupuudete vältimist vähkitekitavate ainetega, tervislikke elustiili- ja toitumisvalikuid, meditsiinilist sekkumist vähieelsete kahjustuste korral, kuid ka hoidumist onkogeensetest (kasvajat tekitavatest) viirustest ja nendevastast vaktsineerimist.
Loe edasi ajakirjast...
