Närvid survest vabaks. 5 küsimust närviarstile
Tekst Üllar Ende
16.07.2009

Teie küsimustele vastab ja annab nõu Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse neuroloog-taastusarst Vaike Kabel.

1. Valusähvatused peas
Mõnikord käivad peas valusähvatused kuklani välja. Peanahk on valus. Kas see on külmetumisest? Mis aitab?
Niisuguseid valusähvakaid tekitavad lihaspinged kaelas – see on lülisamba kõige liikuvam osa. Eriti kui istud päev läbi või töötad muus sundasendis lihaseid lõõgastamata, lähevad ka kaelalihased pingesse. See hakkab suruma kukla närvijuurtele ja tekitab valusähvakaid, ka eespool peas. Nagu kõik närvivalud, võivad ka valusähvakad peas tulla külmetumisest, sest see tekitab lihaspinget.
Niisuguste valude ärahoidmiseks aitab paljukorratud soovitus: ei tohi kaua järjest olla sundasendis, vaid vahepeal peab pidama pausi ja tegema lihaste lõõgastamiseks venitusharjutusi. Oluline on ka tööpaik – õige kõrgusega laud ja tool – ning normaalne istumisasend, et lihaspingeid tekiks võimalikult vähe.
Et kaelalihased ei läheks liigselt pingesse, tuleb üle vaadata ka oma magamisasend: padi peab olema õige kõrgusega, voodi ei või olla liiga lohkuvajunud.
Kui peas käivad valusähvakad, tuleb teha venitusharjutusi, ennast sirutada. Kukla taha kaelale on kasulik panna soojendavaid plaastreid ja määrida soojendava geeli-salviga. Ka võib kaelasooni määrida sipelgapiiritusega, mida saab panna ka juuste sisse, eriti kuklanärvipunktidele, kus kael läheb üle peaks.

Loe edasi ajakirjast...