Nina pärast paanikas

Tekst Riina Reiman-Männiste
17.05.2008

MTÜ Rahvakoolitus Elu baaskoolitaja ja kiirabivelsker Margit Pärn peab ninaverejooksu peatamisel punktiks number üks RAHU: “Lapsed ise ninaverejooksu ei karda, seevastu emad-isad pabistavad enamasti väga.”

Kui lapsel tuleb ninast verd, siis satuvad vanemad pahatihti suurde paanikasse. Nende emotsioone tajudes tekib lapselgi hirm ja kui ta enne ei nutnud, siis nüüd teeb ta seda kindlasti. “Nutmine on pingutav tegevus, tõstab vererõhku ja seetõttu suureneb vereeritus ninast. Kõigepealt tuleb maha rahustada täiskasvanud,” kirjeldab Margit Pärn sadu kordi nähtut-kogetut. “Esmaabi andmist alustatakse sellest, et laps viiakse kraanikausi juurde, kallutatakse pea veidi ettepoole ja surutakse verd eritav ninatiib kinni.
Mitte mingil juhul ei tohi panna last selili ega kallutada pead kuklasse, sest siis neelaks ta verd makku ja see ajab oksendama. Ninna pannakse vatitampoon (soovitavalt külma veega immutatud) ning hoitakse seda 15–20 minutit sees.”
Perearst dr Lauri Laas lisab, et patsiendile on parim ehk kõige ohutum poolistuli asend, seevastu kraanikausi kohal kummargil olles võib mõnelgi paha hakata ja tekkida minestus. Külma veega niisutatud vatitampoonid soovitab tohter panna mõlemasse ninasõõrmesse isegi siis, kui veritseb vaid üks sõõre. Lisaks võib ninajuurele ehk siis kulmude vahele asetada külma koti.
Margit Pärn ütleb rahustuseks kõikidele lapsevanematele, et 15–20 minutit on täiesti normaalne aeg, mille vältel ninaverejooks peatub ise. “Kui nimetatud aja jooksul pole veri kinni jäänud, laps muutub kahvatuks ja uimaseks, siis tuleb küll kindlasti kutsuda kiirabi või viia ta lastehaiglasse,” õpetab kiirabivelsker. “Haiglas nina tamponeeritakse, manustatakse verd peatavaid ravimeid ja kui olukord on kontrolli all, laps tunneb end hästi, lubatakse ta koju. Iseasi on siis, kui ninaverejooks on tekkinud pärast nina ümbruses toimunud lõikust. Sellisel puhul jäetakse laps jälgimisele.”

Ninaverejooksu põhjused
“Oluline on teha selgeks, kas ninast tuleb verd esmakordselt või on see muutunud sagedaseks nähtuseks,” toonitab dr Laas. “Näiteks täiskasvanul võivad ninaverejooksud tekkida kõrgest vererõhust. Samuti sellest, kui nina limaskest on ära rikutud – seda võivad teha mni narkootikumid kui ka ninna pihustatavaid nohuravimid. Need kuivatavad nina limaskesta, veresooned muutuvad hapraks ja tekibki veritsus. Limaskesta taastamiseks võib igal hommikul ja õhtul pritsida ninna külma vett või hoida sõõrmetes külma veega niisutatud vatitampoone. Kui neid protseduure teha regulaarselt, muutub olukord märgatavalt paremaks.”
Kiirabivelsker Margit Pärn lisab omakorda: “Verejooksu põhjuseks on sageli liiga kuum ja kuiv õhk kodus. Abi saab õhuniisutajast. Enamasti lastel ninast palju verd ei tule, aga kui emale teeb olukord muret, siis alati on mõistlik minna nina-kõrva-kurguarsti juurde konsultatsioonile. Kui lapsel on nina veresooned liiga pinnapealsed, siis võib abi saada nende kõrvetamisest.
Ninaverejooksu võivad põhjustada ka traumad, põskkoopa- ja hingamisteede põletikud.
Tasub ka arvestada, et kui teismelisel, kellel varem pole ninaverejookse olnud, hakkavad need ühtäkki esinema ja sagenema, võivad põhjuseks olla narkootikumid. Selles eas hakkavad noored mõnuaineid ninna toppima (nagu näiteks amfetamiin). Abi saab vaid sellest, kui noor lõpetab narkootikumide pruukimise.”

Loe edasi ajakirjast...