Nõgeses on mitu korda rohkem rauda kui spinatis ja ka palju C-vitamiini. Nõgeses on ka rohkem kaltsiumi kui piimas.
Parim aeg nõgese kogumiseks on kevad ja suve algus enne taime õitsemist. Kõige parem on korjata õrnu, pehmeid ladvavõrseid.
Noorte nõgeste aega saab pikendada niitmisega, siis saab mõne nädala jooksul uue noorte nõgesete saagi ja nii kogu suve.
Nõgest kasutatakse toiduvalmistamisel samamoodi nagu spinatit.
Nõgest ei sööda kunagi toorelt. Need kas kuivatatakse ja jahvatatakse pulbriks või kasutatakse lehti näiteks tee tegemiseks või valatakse keeva veega üle ja hakitakse lehed enne kasutamist.
Kõige parem on korraga korjata suur kimp nõgeseid. Kasuta kindlasti kindaid ja pikkade varrukatega särki, sest noored nõgesetaimed kõrvetavad valusalt.
Blanšeerimine ehk kiire kupatamine sobib näiteks ka võilillelehtedele, naadile ja nõgesele.
Ürtide blanšeerimiseks asetatakse loputatud lehed ja varred umbes 15 sekundiks keevasse soolatud vette. Seejärel kurnatakse, jahutatakse, tükeldatakse ja kasutatakse toiduvalmistamisel. Keeduvett saab kasutada isegi saiataina jaoks.
Blanšeerimine ehk kiire keetmine soolases vees kaotab ürtide kibeda maitse. Pärast seda muutub taimede maitse ja igasugune kibedus kaob. Värv jääb aga erksaks, kui pärast jahutada külma veega.
Pärast kuumutamist jahutatakse nõges kiiresti külma veega, kuivatatakse paberrätikutega ja laotatakse kuivama.
Hakitud nõgeselehed võib ka sügavkülmutada või külmkapis hoida. Külmkapis säilivad nad hästi 4-5 päeva.
