Kiire kallistus, õlale patsutamine, õrn käepigistus – kõik need ei tundu esmapilgul paarisuhtes kuigi tähtsad olevat. Praeguseks on aga mitmed uuringud leidnud, et sellised tühisena näivad puudutused võivad edastada üllatavalt palju tundeid.
Veel mõni aasta tagasi arvasid teadlased, et puudutused vaid kinnitavad sõnadega väljendatavaid emotsioone, kuid nüüd on leitud, et puudutustel on lausa oma sõnavara ja lauseehitus. Puudutuste keelel on nõnda keeruline struktuur, et teadlased alles tegelevad selle lahtimõtestamisega.
Näiteks võib tuua DePauw’ ülikoolis tehtud katse, kus vabatahtlikel paluti oma tundeid väljendada, puudutades kergelt kinniseotud silmadega võõrast. Tuli välja, et inimesed olid võimelised puudutusega edastama viha, hirmu, armastust, tänulikkust, kaastunnet, vastikust ja kurbust 78-protsendise täpsusega.
Väljendab sõnadeta armastust
Et aru saada, kui sügavad tunded teie suhtes valitsevad, võiksid jälgida, kui palju te tavaelus teineteist põgusalt puudutate. Mida rohkem puudutusi ja mida kauem need kestavad, seda parem. Miks?
Harvardi ülikooli teadlased viisid 69 paariga läbi vestlusi, paludes neil omavahel arutada raskeid eluperioode, näiteks pereliikme haigust, vanema surma või tööprobleeme. Intervjuu ajal lugesid teadlased kokku, mitu korda kaaslased teineteist puudutasid; pärast aga paluti kahe nädala jooksul anda iga päev ülevaade sellest, kui rahul nad oma suhtega olid.
Selgus, et mida rohkem abikaasad teineteist puudutasid ja mida kauem puudutus kestis, seda õnnelikumad nad oma suhtes olid. Teadlased järeldasid, et kõik need pisikesed puuted –käepigistusest kuni põsepaitamiseni välja – tekitasid partnerite vahel lausa silmanähtavaid häid võnkeid, mis rääkis nende paarisuhte kohta rohkem, kui esmapilgul võis arvata.
Leevendab kurbust ja valu
Väga paljudele meist valmistab raskusi leinajate lohutamine – me lihtsalt ei suuda leida õigeid sõnu. Selleski olukorras võib sõnade asemel kasutada puudutusi, väidavad Karolinska instituudi teadlased. Ühest nende uurimusest tuli välja, et leinajad, kes said kord nädalas käe- või jalamassaaži, tundsid end palju paremini, ja selle mõju kestis mitu kuud! Teadlased arvavad, et puudutus vallandab meie kehas hormooni nimega oksütotsiin, mis tõstab tuju, suurendab usaldust ja enesekindlust ning vähendab stressi.
Loomulikult ei tasu leinajale massaaži pakkuda, kuid sõbralik puudutus võib teda aidata rohkem, kui seda teevad kaastundlikud sõnad.
Näitab hoolivust ja tundeid
Küll aga võib aeg-ajalt massaaži pakkuda oma armastatule. Näiteks selgus ühes uuringus, et kui kaaslased tegid teineteisele sagedasti massaaži, oli neil mõlemal oksütotsiinitase kõrgem ja ka stressihormoone vähem.
Kui armastatu ei soovi või ei oska massaaži teha, võib puudutuste leebet väge leida ka masseerija või pediküürija juurest. Needki tegevused põhinevad helladel hoolitsevatel puudutustel.
Aitab ka väljaspool kodu
Paljudele eestlastele üldiselt ei meeldi, kui võõrad neid puudutavad, küll aga talume üsna hästi tuttavate puudutusi, vähemalt senikaua, kuni need ei ole pealetükkivad. Võib-olla tasub töölgi mõnikord puudutuste abi kasutada. Nimelt on leitud, et inimene on palju abivalmim, kui töökaaslane mõnikord kergelt tema õlga või käsivart puudutab.
Loomulikult ei tohi kolleegile oma puudutustega ebamugavust tekitada – seda on tema kehakeelest kohe näha. Inimene, kes ei taha, et teda puudutataks, liigub vaistlikult puudutajast eemale.
Ehitab tugevama meeskonna
Spordipsühholoogide meelest aitavad sõbralikud puudutused üles ehitada tugevama meeskonna ja luua liikmete vahel sügavama sideme. Seega võib trennis rõõmuga kaaslasele käepatsi lüüa või rusikat visata – tänu sellele tõuseb tuju ja väheneb stress.
Mida rohkem spordipuudutusi tiimis on, seda rohkem tunnevad selle liikmed kokkukuuluvust ja seda tõhusamalt suudavad nad ka koos tegutseda.
