Hetkel kõige popim vitamiin D äratab küsimusi ja kütab emotsioone. Uusimates toitumissoovitustes on suurendatud D-vitamiini päevast annust 10 mikrogrammini. Kas sellest piisab kõigile?
Mäletatavasti algas D-vitamiini buum suurte ülistustega: "D-vitamiin võib kaitsta naisi depressiooni eest", "D-vitamiini puudusel on seos 1. tüüpi diabeediga" jne. Esialgu jäädi tagasihoidlikuks ja kinnitati, et terve inimene võib teised toidulisandid unustada, kuid D-vitamiin on soovitatav igaühele. Hiljem tõsteti panuseid: "Iga kolmas põhjamaalane kannatab D-vitamiini puuduse all", "D-vitamiin võib pikendada eluiga".
Ja D-vitamiini hüsteeria oligi sündinud. Täpselt samamoodi, nagu oli lugu E- ja C-vitamiiniga, antioksüdantide vaimustuse ja oomega-3-palavikuga omal ajal.
D-vitamiini kõige üllatavam omadus oli aga alles ilmsiks tulemas - nimelt selle võime emotsioone üles kütta. Eelmise aasta lõpus õnnestus D-vitamiinil põhjustada ennekuulmatu draama, mille jälgede kaotamine kestab õigusringkondades siiamaani. Mullu avaldas Ida-Soome ülikool uuringu tulemused, mille järgi osa turul olevaist D-vitamiini preparaatidest sisaldab märgitust vähem D-vitamiini. Tekkis D-vitamiini skandaal, mille tipuks Oulu toidulisandimüüja ähvardas Ida-Soome ülikooli pommiga.
Kas D-vitamiin on tõepoolest nii tähtis toitaine, et selle pärast maksab ähvardusi teha?
Rahhiit tappis lapsi
Tõesti, D-vitamiin võib olla isegi elu ja surma küsimus. Ennevanasti kannatati rahhiidi all, mis kujutab endast äärmuslikku D-vitamiini puudust. See lisab põletikuliste haiguste riski, tekitab palavikukrampe ja põhjustab tõsiseid kasvuhäireid. Üle saja aasta tagasi oli rahhiit alla 2-aastastel lastel üsna tavaline haigus. Veel 20. sajandi algul haigestus sellesse ligi 45% lastest.
Elias Lönnrot määras oma 1839. aastal kirjutatud "Soome talupoja Kodu-tohtris" rahhiidi raviks "apoteegist saadavat kalamaksarasva ja päikesevanne". Kui kalamaksa kõrval hakati laste rahhiidi ravimisel kasutama ka D-vitamiini preparaate, vähenes haiguse esinemine 1970. aastatel 1%-ni.
Tänapäeval arvatakse, et tõsine D-vitamiini puudus lisab südamehaiguste, põletikuseisundite ja enneaegse surma riski ka täiskasvanutel. Teada on, et puudus põhjustab luude pehmenemist ja soodustab tõenäoliselt osteoporoosi teket. Hiljuti avaldatud teooria järgi suri ka Mozart vaid 35-aastasena just selle tõttu, et ta töötas öösiti ja magas päeval ega saanud seepärast päikesest piisavalt D-vitamiini.
Loe edasi ajakirjast...
