Allergia loodusliku ravi puhul ei joosta oma karvase lemmiklooma eest peitu, vaid korrigeeritakse eluviisi ja koguni eksponeeritakse end allergeenile. Terviklikkust rõhutatakse ka uusimates ametlikes allergiaravisoovitustes.
Kui keegi leiutaks just praegu ajamasina, siis ilmselt oleksid esimesed sõidulesoovijad miljonid oma haigusest tüdinud allergikud. Nad viskaksid stardiplatvormil oma antihistamiinikumid prügikasti ja reisiksid küllap aega enne 19. sajandit, mil allergiaid ei olnud peaaegu üldse.
Tänapäeval on igal teisel inimesel mingis eluetapis allergilisi sümptomeid, kusjuures püsivat allergiat esineb nn arenenud maade rahvastikust juba rohkem kui 15%-l. Paistab, et maailmas pole enam midagi, mille suhtes keegi allergiline poleks. Sümptomeid võib tekitada veiseliha, riis või kartul, plast, trükivärv või mündid. Leidub inimesi, kes on allergilised higi või sperma suhtes. On beebisid, kellel on emapiimaallergia. Mida siis veel juua, kui oled allergiline joogivee vastu? Kas inimorganism on hulluks läinud ja hakanud iseenda vastu sõdima?
Selge on vähemasti see, et miski on meie ja välismaailma vahel viltu. Me elame üha turvalisemas, puhtamas ja hügieenilisemas maailmas, ning et selles keskkonnas toime tulla, vajab üha rohkem inimesi regulaarset ravi.
Missioon - allergia taltsutamine
Allergia tähendab häiret immuunsüsteemis. Sama mehhanism, mis kaitseb meid ohtlike haigustekitajate eest, aktiveerub mõnikord, puutudes kokku näiteks maapähklitega. Iseenesest ohutu toit muutub allergikule kahjulikuks, kõige hullemal juhul koguni eluohtlikuks. See äratab organismis kaitsereaktsiooni, mis tekitab allergiasümptomid, näiteks kinnise nina, naha ja silmade punetuse või bronhide ahenemise.
Traditsioonilises allergiaravis on olnud kesksel kohal sümptomite talitsemine. Teisalt on aga mitmesuguste loodusravimeetoditega saadud vahel häid tulemusi ka allergia enda leevendamisel. Inimesed on hakanud nii mõnigi kord otsima abi allergia vastu väljastpoolt traditsioonilist meditsiini.
Loe edasi ajakirjast...
