Ronivast varbast kukekannuseni

Suur varvas on täiesti ära pööranud. Kogukas kont on silmale kole vaadata, king või saabas ei taha kuidagi jalga mahtuda. Ja kui varvas ka veel põrguvalu teeb, torkab pähe päästev mõte: laseks selle neetud nuki ära lõigata ning kõik oleks parem nagu varem. Stopp! Lõikus ei ole see esimene ja sugugi mitte ohutu abinõu, vaid esmalt leiab leevendust iseenese kättevõtmisest ja asjatundjate abist.

Saaks käia ainult rannaliival

Kui suure varba kont elu segama hakkab, tuleb pähe ka selline mõte: pidin ma nooremana neid kitsaid terava ninaga kingi kandma! Tänapäeva seisukoht on see, et suure varba ja laiemalt labajala deformatsioon on geneetilise fooniga haigus, mille tekkepõhjused ei olegi päris selged.
Küll on teada, et näiteks Jaapanis, kus naised pidid kandma kitsaid ja väikeseid kingi, esines seda haigust ka suhteliselt rohkem. Selge see, et kui haigusel on pärilik taust ning lisanduvad ebasobivad jalanõud või ebasoodsad koormused, on see kiirem ja kergem tulema. Kaebused tekivad eelkõige sisekeskkonna (labajala luud, pehmed struktuurid) survest väliskeskkonnale ehk jalanõule. Kui Eesti inimene saaks oma käigud käia ilma jalanõudeta soojas kliimas näiteks rannas, oleks ka labajalakaebusi oluliselt vähem. Küll oleks deformatsioone, aga valusid ja põletikulisi ilmingud varbanuki liikumisel ei oleks nii palju.

Kõigepealt sobivad jalatsid

Tõepoolest, kitsa ninaga kingi on põlvkonniti ikka kantud, ent kõigil pole suure varba konti tekkinud. Pärilikkus pärilikkuseks, ometi on mugaval ja jala anatoomiat jälgival jalatsil tähtis osa, eriti siis, kui haigus on endast märku andnud. "Haiguse konservatiivses ravis ongi kõige esimene ja tähtsam asi sobiv jalanõu. See tähendab, et kontsa kõrgus peab olema optimaalne, 3-4 cm - siis on labajala pehmed koed balansseeritud," selgitab ortopeed Andres Kööp. "Pluss igasugused tallatoed ning varba asendit hoidvad ja parandavad ortoosid, mida kantakse varvaste vahel. Või tuleb varvastele ööseks panna tugirihmad. Suurem osa inimesi saab hakkama just nende võtetega."
Abi saab ka taastusravikabinetis füsioterapeudi juhendamisel võimlemisest, et parandada jalalaba ainevahetust. Muidugi, ega need varbaortoosid ja tugirihmad eriti mugavad ole. "Kindlasti on ebamugavad," nõustub dr Kööp, "kuid riskid on palju väiksemad kui tulla lõikusele, sest ükskõik millise operatsiooniga kaasnevad oma ohud."

Rohkem loe ajakirjast Kodutohter