Paljud inimesed, iseäranis üle kuuekümnesed naised, kes avastavad rindkere ühel küljel, kaelal, näol, käel või jalal sügeleva lööbe, saavad tohtrit külastades teada, et tegu on üsna levinud vöötohatisega. Enamasti avaldubki see vaid korra, ent valud võivad kesta pikalt pärast lööbe kadumist.
Vöötohatist põhjustab paljudele üllatuseks seesama viirus - huuleohatisega samasse herpesviiruste perekonda kuuluv varicella zoster, mida põeme peaaegu kõik lapseeas tuulerõugetena. Kuna viirus pesitseb pärast seda organismis edasi kogu elu, võib see hiljem, vanemas eas, aga ka erineva põhjusega immuunpuudulikkuse korral põhjustada vöötohatist. Nii et tuulerõuged on vöötohatise võimaliku tekkimise eeldus. Viiruse organismis peitekujul püsimise täpne mehhanism ei ole teada, kuid tõenäoliselt on see seotud viirusevastase spetsiifilise immuunsusega, mis kujuneb pärast tuulerõugete põdemist ja püsib kogu elu rakulise immuunsuse tasemel. Vöötohatise tekke põhjuseks on tõenäoliselt just rakulise immuunsuse taseme langus.
Tüütu valu
Vöötohatis avaldub ebameeldivalt sügeleva, inetu peenevillilise lööbena, mis võib paraneda ilma ravitagi 2-3 nädalaga ega ole tavaliselt kuigi ohtlik. Samal ajal - kahjustatud nahapinna ebapiisav hügieen loob ohu mädaniku ja armide tekkimiseks. Seetõttu soovitatakse lööbele kuivatavat ja desinfitseerivat hooldust, mis küll haigust ennast ei ravi.
Teine ebamugavus peale armiohu on närvivalu, mis algab tavaliselt mitu nädalat enne lööbe teket. Uuringud on näidanud, et peaaegu pooled vöötohatist põdenud tunnevad valusid üle kuu pärast lööbest paranemist ja viis protsenti isegi poole aasta jooksul. Sestap tarvitatakse peale herpesviiruse ravimite vöötohatise puhul tavaliselt ka valuvaigisteid.
Ravimatus on ohtlik
Ida-Tallinna Keskhaigla valuteenistuse juhi Boris Gabovitši sõnul tekib vöötohatis teatud kehapiirkonda põhjusel, et viirus on seal asuvat närvi kahjustanud: "See tähendab, et organismi kaitsevõimalused on alanenud ega ole suutnud vastu panna herpesviirusele, mis meis kõigis on olemas. Sellepärast tekib ka vöötohatis neil, kes on vanemad, rasedad või põevad mõnda haigust."
Niisiis - organismi nõrgestaja on stress. "Kõige parem stressist hoidumine on mitte stressi sattuda," ütleb Gabovitš, kuid ei oska anda ühest retsepti, kuidas vältida ületöötamist ja magamatust.
Ravimata vöötohatis jääb doktor Gabovitši kinnitusel närvi elama ning võib valulise lööbena ilmneda taas, kui organismis on midagi korrast ära. "Kui see tekib, tuleb kindlasti pöörduda arsti juurde ja saada ravi. Nagu ka muude terviseprobleemide puhul, on siingi esmane samm perearsti külastamine. Valuspetsialisti on juurde vaja olukorras, kui valu on väga tugev ega ole ravitav tavaliste vahenditega, või on valud jäänud pärast põhiravi ja ägedate ilmingute möödumist püsima."
Loe edasi ajakirjast...
