Isegi nüüd, mil seagripivaktsiin on Eestis kättesaadav kõigile, pole huvi selle vastu suur. Üleriigilise Perearsti nõuandetelefoni 1220 arst-projektijuht ja perearst Lauri Laas ei kipu skeptikuid hukka mõistma. Tegu on siiski uue viirusega ja pikaaegsed kogemused puuduvad.
Kuna paljusid riike tabas seagripp varem, siis meie eeliseks on nende kogemused. “Näiteks Soomes polnud vaktsineerimine kohustuslik, kuid arstid, kes ennast ei vaktsineerinud, ei võinud oma tööd teha. Just sellepärast, et vältida nakkuse levikut,” vihjab perearst vaktsineerimise laiemale mõttele. Soomes, kus vaktsineerimisega hõlmatus oli suur, pole haigus enam teemaks!
Riskigrupi erakordselt vähene huvi
“Karta oligi, et kui meil midagi ei ole, siis kõik seda nõuavad; aga kui see on olemas, siis keegi ei taha,” nimetab Lauri Laas öeldu “tüüpiliseks inimese lähenemiseks”. “Kui detsembri keskosas jõudis Eestisse esimene partii vaktsiini, siis oli seda oodatust natukene vähem ning riskigrupid (rasedad, alla 2aastased lapsed, kroonilisi kopsuhaigusi ning immuunsüsteemihaigusi põdevad inimesed) seetõttu piiratud. Selgus, et esimese kolme nädala jooksul käis umbes 100 000st riskigruppi kuulujast end vaktsineerimas alla 10%. Seisuga 18.01. 2010 on vaktsineerituid üle 20 000.
Perearstide tubli töö
Lauri Laas kiidab perearstikeskusi, kus otsitakse riskigruppi kuuluvad patsiendid üles, et veenda neid vaktsineerimise vajalikkuses. Omal algatusel tulid vähesed. Leige huvi tõttu riskigruppi laiendati ning nüüd saavad end vaktsineerida kõik.
“Tekib küsimus, kas riskigruppi mittekuulujad peaksid end vaktsineerima või mitte. Kui inimesel on hea tervis, siis grippi nakatub ta ikka, kuid organismi tugevuse tõttu saab ta haigusest võitu enne, kui tekivad tõsised ilmingud. Seagripipisikuid kannab ta aga ikka edasi,” põhjendab perearst vaktsineerimise vajalikkust. “Need perekonnad, kus on väikesed lapsed või riskigruppi kuulujad, võiksid ennast vaktsineerida tugevale tervisele vaatamata.”
Loe edasi ajakirjast...
