Kiirabiarst, filosoofiamagister ja MTÜ Rahvakoolitus Elu juhataja Mare Liiger annab põhjaliku ülevaate, miks mõnikord hakkab palavikus inimene higistama kiiresti ja teinekord kulub selleks tunde; kui kaua veel pärast põdemist võivad esineda öised higistamishood ning milline on vaevahigi.
Organismi kaitsereaktsioon
“Higistamine on organismi kaitsereaktsioon ülekuumenemise eest – niimoodi keha jahutab iseennast. Nahale tõusnud higi hakkab aurama ja viib endaga kaasa ka soojust. Olgu palaval suvepäeval (millal pingutame end füüsiliselt) või hoopis palavikus olles (see on jõudnud haripunkti või on alandamiseks võetud rohtu) higistame, ja sellega organism jahutab ennast maha. Aga alati ei higistatagi, kuigi temperatuur on tõusnud.
Palavik on organismi kaitsereaktsioon viiruste vastu,” rahustab Mare Liiger maha need, kes palavikku pelgavad. “See, kas palavik tekib või mitte, määratakse ära ajus, kus asub temperatuurikeskus. Kui viirus või muu haigustekitaja tuleb organismi, toovad immuunrakud sellest teate aju temperatuurikeskusele. See on nagu termorelee, mis kogu aeg on olnud 36,6 kraadi peal, aga järsku sätib ennast kõrgemale temperatuurile (nt 40°, nagu gripile omane). Kui aju termokeskus on pannud paika, et tõstab temperatuur 40 kraadini, siis inimkeha lülitab oma vereringe naha seest välja. Edasi algab intensiivne lihastöö, mida tunneme vappekülmana. Kui sel ajal võtta rohtu, ei teki higi enne, kui keha on saavutanud ettemääratud temperatuuri, mil organism hakkab ennast maha jahutama.”
Beebid ja väikelapsed ei higista
Mare Liiger ja tema kolleegid näevad pidevalt olukordi, kus palavikus beebi või väikelaps on mässitud paksude tekkide sisse ja vanemad ootavad pikisilmi, millal näost punetav ning nuttev pambuke hakkaks lõpuks higistama.
Loe edasi ajakirjast...
