Eelkõige võimelda ja liikuda; võtta toidulisandeid, vajadusel valuvaigistit ning kanda ortoosi, soovitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla reumatoloogia ülemarst Eevi Pärsik. “Kui me liigest ei liiguta, siis see jäigastub ning tuleb näha palju vaeva, et see jälle liikuma hakkaks.”
Miks mõni inimene saab kogu elu elada nii, et liigeste kulumine ei tekita mingeid vaevusi, teine aga on hädas juba nooremas või keskeas?
Dr Eevi Pärsik: Artroos on kulumushaigus ja muutused liigeses tekivad ikka ea jooksul: mida vanemaks saame, seda rohkem on kulunud liigeseid ja seda enam esineb artroosi. Kui näiteks teha 70aastase inimese labakätest röntgenipilt, leiab sealt peaaegu 90 protsendil juhtudest artroosi. Aga alati ei tekita artroos vaevusi – oleneb sellest, millises liigeses see on ja kui palju see mõjutab inimese elutegevust.
Liigesed kuluvad kõigil. Miks ühel kiiremini kui teisel? Eks igaühele meist ole kaasa antud pärilik taust, näiteks ühel jääb süda haigeks, teisel mitte. Samamoodi on ka liigestega: mõnel kulub liiges rohkem ja kiiremini, teisel vähem ja aeglasemalt. Oluline on ka see, mis liigesega on elu jooksul tehtud. Võib-olla on noorena tehtud sporti tipptasemel – teatud alad soodustavad artroosi teket; või on olnud külmetushaigusi või põletikulisi liigesehaigusi, mille tõttu liiges kulub kiiremini.
Mõnel kulub puusaliiges juba noores eas sellepärast, et tal on lapsepõlves olnud puusaliigese arengu defekt – düsplaasia. Seetõttu kontrollivad ortopeedid kõiki imikuid, kui lastearst või perearst peab seda vajalikuks. Aastaid tagasi arvati, et puusaliigese düsplaasia on peamiselt tüdrukute probleem, kuid nüüd kontrollitakse selles suhtes ka poisse – neil aga esineb düsplaasiat harvem.
Mis liigeses kulub?
Kulub liigesekõhr, mis on pehmekoelisest ainest. Kõhr annab liigesele õige liikuvuse ja toimib põrutuste vastu nagu amortisaator. Kui kõhre ei oleks ja kaks luupinda liigeses puutuksid teineteise vastu, oleks põrgulikult valus. Valu tekibki suurte liigeste artroosi korral just koormusel, kuna kõhr on väga õhukeseks kulunud (päris ära kulub harva).
Milliseid liigeseid ohustab artroos kõige rohkem?
Mingil määral tabab kulumus kõiki liigeseid, kuid rohkem on artroosi labakäe väikestes liigestes, peale selle põlve- ja puusaliigeses. Artroos pole välistatud ka küünarliigeses ega randme- ja hüppeliigeses. Ka lülisambas, eriti selle alaosas, võib olla artroosi, mis on sagedasti just vanemas eas prouadel alaseljavalu põhjus. Lülisambas on palju väikseid liigesepindu ja nende vahel on samamoodi kõhred, mis kuluvad. Koormus alaseljale on kõige suurem, sest kõnnime ju kahel jalal.
Loe edasi ajakirjast...
