Tervisefoorumites küsitakse ikka ja jälle, kas näiteks AD-kuuri ajal tohib tarbida alkoholi või kas kohvi ja energiajooke võib ka ravimile peale juua. Aga mida teha siis, kui külastan mitut arsti, kellest igaüks määrab uusi ravimeid? Kuidas ma saan olla kindel, et see kompott sobib omavahel kokku?
“Kõige parem on, kui patsiendil on arstile minnes alati kaasas üleskirjutis, milliseid ravimeid ja kui tihti ta tarvitab. Ka erialaarsti konsultatsioonil käies PEAB KÜSIMA VÄLJAVÕTET, ja kui talle seda ei anta, siis tuleb täpsustada, millal väljavõte perearstile edastatakse,” julgustab perearst ja Üleriigilise Perearsti Nõuandetelefoni 1220 arst-projektijuht Lauri Laas inimesi oma tervise heaks ja perearsti töö lihtsustamiseks ise tegutsema. “Näiteks, patsient on käinud kardioloogi konsultatsioonil, tal on vererõhk kõrge ja hiljem perearsti vastuvõtul olles on vererõhk endiselt 200/110. Eriarst on määranud uued rohud, aga nende nimetusi patsient ei mäleta.”
Tablett on väike, ümmargune ja poolitusjoonega
Kui patsiendil on arstile minnes kaasas vajalik nimekiri rohtudest, ka nende võtmise kellaajad ja kogused, siis on tohtril alati selge ülevaade ning vastuvõtuaeg ei lähe kaotsi. “Mul ei möödu nädalatki, kus ikka ja jälle ei korduks samasisuline vestlus. Minu küsimusele, milliseid ravimeid patsient tarvitab, loetleb ta kõigepealt mõned meeles olevad ravimite nimetused ning siis tulevad “valged ning mingisugused sinised poolitusjoonega tabletid”. Kui teen selle peale imestunud näo ega oska ära arvata, lisab patsient pettunult: “No kuidas te siis ei tea, need on väikesed ja ümmargused.”,” muigab perearst lõbustatult ning lisab, et eksib see, kes paneb niisugused dialoogid vaid eakamate haigete arvele. “Tegelikult tähendab selline vestlus arstile muret. Mina ju vastutan oma patsiendi tervise ja hea käekäigu eest ning pean täpselt teadma, mis temaga toimub. On ravimeid, mida võib samal ajal võtta, kuna need ei mõjuta üksteise toimet, kuid on ka vastupidiseid variante. Näiteks on ravimeid, mis moodustavad mao limaskestale kaitse, et magu ei ärrituks. Kui selle rohuga koos tuleb tarvitada teisigi arstimeid, siis peab paar tundi ootama ehk vahet pidama, sest magu kaitsev ravim takistab mõne tunni teiste rohtude imendumist.”
Erisugust manustamisviisi nõudvad ravimid
Iga ravimiga käib kaasas infoleht, mille tohter Laas soovitab alati läbi lugeda. Mitte selleks, et võimalike kõrvaltoimete loeteluga hirmu tekitada, vaid et saada kogu vajalik info. “Muidugi võib pisimagi küsimuse või kahtluse korral konsulteerida oma perearstiga või helistada numbril 1220. Teatud ravimid nõuavad säilitamisel või manustamisel erilist kohtlemist ja sellest on tarvis kinni pidada. Näiteks on rohtusid, mida tuleb võtta enne sööki, kuna toit takistab nende imendumist. Samas on olemas rohud, mida mao tervise nimel võetakse sisse pärast sööki. Naistele mõeldud mõningatele luuhõrenemise-vastastele ravimitele juuakse peale terve klaasitäis vett ning ollakse pikemat aega püstiasendis. Pikali heites võib rohi ärritada seedetrakti. Pärast kiiretoimelise insuliini süstimist tuleb kohe süüa. Samuti peab iga diabeetik teadma, et suureneva koormuse korral peab insuliinikogust vähendama. Kaasuva haiguse ilmnemisel muudetakse samuti insuliinikogust,” kordab perearst eeskätt just suhkruhaigetele mõeldud reegleid. “Antibiootikumid võivad muuta meie seedetrakti mikrofloorat, mistõttu naistel tekib pahatihti valgevoolus. Abi saab mikrofloorat kaitsvatest tablettidest ja valgevooluse-vastastest küünaldest.”
Loe edasi ajakirjast...
