Selle loo tõukeks sai 55-aastase naise kiri Kodutohtrile: "Minu tervisehädad hakkasid pihta sellest, et kui varem magasin päris hästi, siis mingi aja jooksul tekkis olukord, et ei puhanud enam välja, kuigi mingit erilist põhjust ma ei näinud. Muutusin väga närviliseks, ilmselt unetusest. Siis hakkasid tunda andma lihased, eriti kaela ja õlgade piirkonnas, ka ristluudes, hiljem jalgades. Mõtlesin, et sain külma, määrisin igasuguste salvidega, aga valud ei andnud järele. Uuriti selga, tehti reumaproov, liigesed olid korras. Lõpuks diagnoositi fibromüalgia, millest polnud varem midagi kuulnud. Saan tabletti ja käin võimlemas, enesetunne on parem. Millest fibromüalgia tuleb, kas see on nüüd moehaigus ja kas sellest saab lahti?"
Fibro tähendab sidekude ja myalgia lihasevalu. Nagu nimetuski reedab, on sidekude see, mis moodustab üle keha elundite, lümfi- ja veresoonte seinu, ümbritseb kõõluseid, närvikiude ja lihaseid. "Fibromüalgia ei ole sugugi moehaigus. Õigemini on see sündroom, mis on varem kandnud erinevaid nimetusi, selle sümptomeid kirjeldati üksikasjalikult juba möödunud sajandi alguses," nendib füsioterapeut Gerli Uustalu. Oma bakalaureusetöö Tartu ülikoolis kirjutas ta just sellel teemal, töötas läbi rohkem kui poolsada üle maailma ilmunud artiklit ja uuringutulemust just füsioteraapia kandi pealt. "Arvatakse, et umbes viis protsenti tööstusriikide elanikest põeb fibromüalgiat, kuid see on aladiagnoositud mitte ainult meil, vaid ka mujal. Põhjus on selles, et diagnoosimine on keeruline ja nõuab sageli palju uuringuid, sest ka mitmete teiste haiguste korral võib olla näiteks lihasevalusid ja unehäireid. Sellepärast tuleb fibromüalgia teadasaamiseks teised haigused välistada, mistõttu arst ei saa kohe ja kiiresti diagnoosi panna."
Edasi lugemiseks
Esimene kuu 0.99€, edaspidi 2.99€ kuus
