Võib hingetuks ehmuda, kui pereliige, kes vanni minnes on täiesti normaalse naha ja näoga, ilmub vannitoast välja üleni turses ja lapilisena. Või kui trennist tulev laps astub talveõhust tuppa ning muutub hetkega punase-valgelapiliseks, hakkab meeleheitlikult end kratsima ja hirmust nutma. See on nõgestõbi ehk urtikaaria.
Perearstikeskuse OÜ Meditiim perearst Eero Merilind kuulab eelnevat tähelepanelikult ning arstile omaselt hoiatab kohe ka võimalike tõsisemate tagajärgede eest, nagu hingamisraskused, näo- ja kõriturse. Tõsisemalt nõgestõbe põdejatel peab adrenaliinisüst alati käepärast olema, sest kaalul võib olla elu.
Klassikaline nõgestõbi
"Klassikalise nõgestõve ehk urtikaaria korral tekivad nahale turselised, kõrgemad ja piirdunud alad ehk kublad. Need ilmuvad järsku ning võivad paikneda kõikidel kehaosadel, olla erineva suuruse ja kujuga: ovaalsed, ümarad, ringjad, maakaarti meenutavad, punased või valkjad ning sageli ümbritsetud punetava äärega. Nõgestõvele on iseloomulik tugev sügelemine. Kuplade läbimõõt võib olla mõnest millimeetrist paarikümne sentimeetrini. Lööbe kestus on varieeruv - mõnest minutist mitme tunnini," kirjeldab perearst Eero Merilind nõgestõve ilminguid.
Haigus ei küsi sugu, kuid kõige sagedamini esineb seda noortel ja keskealistel. Peale kuplade ja sügelemise võivad ilmneda peavalud, seedehäired, iiveldus, hääle kähedus, hingamisraskus ning liigesevalud. "Raskemal juhul võivad tursesse minna silmalaud, huuled ja labakäed ehk tekkida angioödeem," hoiatab dr Merilind palju tõsisema olukorra eest.
Angioödeem
tähendab juba märksa tugevamat löövet, millest on haaratud nahaalune kude ja sügavamad kihid. Näoturse korral on nahk pingul. Kui tursub häälepaelte piirkond, muutub hääl kähedaks ning tekivad hingamisraskused. "Punetav lööve võib katta kogu keha, tursuda võivad huuled, keel, kõri, silmad ja suguelundid. Kes on kord angioödeemi kogenud, sellel peab päästev adrenaliinidoos alati taskus olema," hindab dr Merilind olukorra ohtlikkust.
Angioödeemist tekkinud turse võib püsida 24-72 tundi; eluohtlikuks muutub seisund siis, kui haaratud on seede- ja hingamisteed. Näiteks võib keel tursuda sedavõrd, et ei mahu suhu, mistõttu nii neelata kui rääkida on peaaegu võimatu. Sellel ajal tursuvad veel pehme suulagi, kurgunibu ja mandlid. Kui kiiresti tursub ka kõri, on sissehingamisel kuulda vilinat või kriiksuvat heli. Seda, kas inimene põeb (või kas üldse põeb) elu jooksul ainult nõgestõbe, angioödeemi või mõlemat, ei oska keegi ette arvata. Teada on, et kui kord juba üht või mõlemat varianti on põetud, tekib taastekke oht.
Loe edasi ajakirjast...
