Aina rohkem on meie keskel inimesi, kellele looduse õidepuhkemine kujuneb nuhtluseks – nina luriseb sel kõige ilusamal ajal, ja nõnda aastast aastasse. Mis aitaks, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog MAIE LAANISTE.
Õietolmuallergikutel algavad kibedad päevad tavaliselt maikuus ja jätkuvad pärast väikest rahuaega jaanipäeva paiku kuni septembrini välja. Haigusnähud võivad olla vägagi vaevarikkad: näiteks koolilaps, kellel on silmad paistes peas ja nina jookseb, pole õppimisvõimeline, kuigi eksamid on ukse ees, ja ega suvepuhkuski lähe niiviisi täie ette, tööst rääkimata.
Leebe lepp, kuri kask
“Rohkem kui kümme aastat on Eestis puude õitsemist jälgitud, selle aja jooksul on kõige varem olnud õhus õietolmu veebruari lõpus,” ütleb allergoloog MAIE LAANISTE. “Ja need esimesed õitsejad on lepp ja sarapuu, mis enamasti kauge vahemaa tagant allergianähte ei tekita – kui allergia välja lööb, siis on ikka kas käidud metsas või toodud oksad vaasi.”
Olukord läheb allergikute jaoks tõsiseks mai alguses, kui hakkab õitsema kask (mõnel aastal võib kaseõietolmu õhus olla ka juba aprilli lõpus).
Suve poole, kui tuul puhub mitu päeva ühest suunast ja õhk on kuiv, võib Eestimaale jõuda ka sadade kilomeetrite kaugusel lõuna pool õitsevate puude õietolmu.
Esimene õietolmuallergia tunnus on tavaline vesise erituse ja aevastamisega nohu, mida peetakse sageli kevade juurde kuuluvaks külmetushaiguseks. Ka silmad võivad kergelt punetada. Kui haigus on kestnud juba pikemalt, võivad lisanduda köha ja koguni astma. “Allergiline reaktsioon tekib limaskestadel, kuhu õietolm pääseb kõige kergemini ligi,” selgitab dr Laaniste.
Allergia või külmetus?
Allergilist nohu pole tavalisest ninaluristamisest kuigi lihtne eristada, sest külmetusnohu võib samuti alata sama vesise nina ja punetavate silmadega. “Allergia algab tavaliselt tasapisi. Esimesel aastal võib sellest märku anda paaripäevane nohu. Mõnel ilusal kevadpäeval lendleb õhus palju õietolmu, mis tekitab nohu, siis tuleb vihmasagar, nohu on kadunud ja inimene mõtlebki, et oli külmetus,” räägib allergoloog. “Võib-olla ei tule tegeliku põhjuse peale mitu aastat.”
Suvine nohutamine annab kahtlusteks muidugi rohkem alust. Teine suur õietolmuallergiaperiood algabki koos heintaimede õitsemisega jaanipäeva paiku ja kestab juuli keskpaigani. Kolmas tippaeg on august koos puju ja teiste umbrohtude õitsemisega. Kui puudest on suurim pahandusetekitaja kask, siis ülitundlikkust tekitavaid heintaimi on palju sorte ja enamasti ollakse allergiline neist mitmele. Seetõttu venib ka suvine ülitundlikkusnähtude periood kevadisest pikemaks.
Mõnel aastal hakkavad heintaimed õitsema nii vara, et tundlikuma inimese jaoks on aasta kõige ilusamad kuud maist septembrini üks pikk vaevaaeg.
Jälgi end ja jäta meelde
Millal tuleks allergiakahtlusega arsti poole pöörduda? “Abiks võib olla teadmine, et õues on haigusnähud enamasti tugevamad kui toas. Kui väljas silmad sügelevad, jooksevad vett ja ajab aevastama, aga ruumi tagasi minnes – eriti sellisesse, kus on konditsioneer – nähud kaovad, siis võib küll kahtlustada allergiat,” vastab dr Laaniste. “Muidugi, kui aknaid lahti hoida, ei kao allergianähud ka toas.”
Oma aastatepikkuse allergiahaigustega tegelemise kogemuse põhjal ütleb dr Laaniste, et tavaliselt avastatakse õietolmuallergia alles kolmandal-neljandal aastal: “Alles selle aja peale hakkab inimene ise kahtlema ja tal tuleb meelde, et eelmine suvi oli tal ka nohu keset kõige ilusamaid ja päikesepaistelisemaid päevi. Üks kord võib tõesti tuul läbi tõmmata, aga järgmine aasta äratab juba kahtlust. Kolmandal aastal pöördub ehk juba arsti juurde, sest ärritusnähud lähevad aasta-aastalt tugevamaks ka. Kevadisele õietolmuallergiale on aga raskem jälile saada, sest külmetushaigused on sel ajal tavalised.”
Kahtluse korral tasub ennast jälgida. Arsti juurde minekut ärge lükake edasi. “Kui inimene oskab oma haiguse sümptomeid hästi kirjeldada, siis võib vahel diagnoosi välja panna ilma lisauuringuteta,” rõhutab allergoloog.
Kui inimene jõuab allergoloogi juurde, siis peaks teadma seda, et haiguse ägedas faasis nahateste ei tehta. Vereanalüüsi võib küll juba ägedas faasis teha, aga lõplik diagnoos pannakse alles siis, kui haigusnähud on vaibunud. Õietolmuallergia vastu võib teha spetsiifilist immuunravi, mis aitab organismil antikehad välja töötada. Küll aga saab arst kohe ägedas faasis määrata nohu ja silmade kipitust leevendavad ravimid, et ei peaks väga halba enesetunnet kannatama.
Andmeid õhus leiduva õietolmu kohta leiab internetist www.ilm.ee, www.allegialiit.ee ja teksti TVst. Ka annab allergoloog juhiseid elu ümberkorraldamiseks – piirangud on allergia korral hädavajalikud. Mida varem ravitaktika paika pannakse, seda parem. “Ravimeid on palju, uusi tuleb järjest peale, efektiivsemaid allergiaravimeid pole ka käsimüügis. Pealegi saab paljudelt arstiretseptiga rohtudelt soodustust, mis pole sugugi vähetähtis, kui neid tuleb võtta mitu kuud.”
