Mis oleks, kui prooviks tänavu ise taimed ette kasvatada? Saagu mõtted teoks!
Taimede ettekasvatamise vajaduse tingib ennekõike meie lühike ja jahe suvi.
Humal rahustab, parandab ainevahetust, alandab vererõhku, leevendab liigesevalu ning on ravitoeks veel mitme haiguse korral.
Möödunud sajandi alguses oli Eestis pea igal talul oma tapu- ehk humalaaed, kus kasvas õllehumal.
Aedvaaki kasvatakse meil peamiselt aiailuks, kuid taime juurtest saab turgutust ka tervisele, näiteks kõhule ja liigestele. Aedvaak aitab hoida ka veresuhkrutaset.
Soojem märtsipäev meelitab aeda. Üks vajalik töö, mida seal saaks juba teha, on lõigata ilupõõsaid.
Varakevadel on parim aeg teha korda lehtsed ilupõõsad, sest nad on raagus ja näeb hästi, millised oksad vajavad kääre või saagi.
Armastatud peiulilled on aedniku tänuväärsed abilised taimekaitserindel ning kuluvad ära köögiski.
Peiulilled (Tagetes) on meie suviste lillepeenarde ja taimeanumate klassika.
Aiapidajate rõõmuks on aretatud ka põhjamaisesse kliimasse sobivaid põldsoja sorte.
Kõnekeeles soja või sojaoana tuntud taim on tegelikult põldsoja (Glycine max).
Naat, üks tülikamaid umbrohtude seas, on samas vägagi positiivselt mitmekülgne – nii toidu- kui ravimtaim ning ka kaunis pinnakatja.
Kuuldes või lugedes sõna „naat” paneb aju meie tahtest sõltumatult selle kõrvale mõiste „nuhtlus”.