Kuigi meie kanti ilmus mustjuur – õieti aed-mustjuur (Scorzonera hispanica) – juba 18. ja 19. sajandi vahetusel, on see pähklimaitseline kasulik delikatessköögivili tänaseni vähe tuntud.
Mänd, kuusk, lehis ja nulg pakuvad peale silmailu ka väärt toorainet kulinaarseteks katsetusteks.
Peaaegu kõikide mändide võrsed on leidnud laialdast kasutamist nii sees- kui ka välispidiselt.
Peale maitsvate kodumaiste õunte, ploomide ja ubade kasvab Eesti kodu(aeda)des ka tiba eksootilisemaid taimi, mis kohati kasvatajaid endidki viljasaagiga üllatavad.
Ilma hoolduseta ei saa ükski aed hakkama. Küll aga saab targa planeerimise ja taimede valikuga muuta oma tööd ja vaeva veidi lihtsamaks. Järgnevalt mõned ideed, millele tasuks mõelda.
Igal ajastul kujunevad aiakujunduses välja teatud suunad.
Maasikale kasvukohta valides tuleb meeles pidada, et marjade valmimiseks ning magusa maitse saamiseks vajab taim palju päikest.
Parim koht on päikese käes, ent ka poolvarjus saavad marjad küpseks. Varjus kasvamist maasikad aga ei talu.
Kuus asja, mis aitavad kodus helisid summutada
Naabrilaste jooksusammud lae kohal, mööbli nihutamine alumises korteris või seinataguste pidev jutukõmin võib mõnel hetkel õige tüütav olla.
Kui meie suved oleksid alati soojad, saaks soojanõudlike muskuskõrvitsate hulka kuuluvat keegelkõrvitsat kasvuhoone asemel hoopis avamaal kasvatada.
Sügise saabudes hakkavad toidupoodide köögiviljaosakondades pilku püüdma põneva kuju ja ahvatlevalt tume