Koduaeda loodud võluv maastik püüab pilku lopsakate lilleniitude, suliseva vetemängu, kiviste „mägede” ja vormi pügatud mändidega.
Nooruses käisid Aivi ja Peeter pidevalt mägedes matkamas, pikad tuurid tehti Kaukasuses ja Kesk-Aasia mäestikes.
Kõik me teame riiete sees olevaid silte, mis annavad mõnel juhul välja raamatu mõõdu ning kujunevad kandmisel parajaks nuhtluseks. Peale nende ära lõikamist on aga kadunud nii mõnigi teoorias kasulik hooldusjuhis.
Tartu ülikooli teadur Peeter Paaver elab oma kätetööna valminud omanäolises kodus Tartus Karlovas.
Annelinnas üsna kaua elanud mehel oli kindel soov leida oma elupaigaks vana ja tingimata puidust ehitatud maja. Väljavalituks osutus sõja lõpus, 1945.
Paljudele meist on omane anda uue aasta saabudes erinevaid lubadusi – rohkem raamatuid lugeda, 5 kilo kaalust alla võtta või teha ära remont, mis on juba mitu aastat ennast oodata lasknud.
Ühel hetkel väsib ka kõige ilusam tualettruum või vannituba. Selle uuendamiseks ei pea murelikult rahakotti piidlema, sest värskenduse saab ette võtta ka soodsa eelarvega.
Enam kui kolmveerandil inimestest ei mahu tarkusehambad ritta ning 90%-l on vähemalt üks osaliselt lõikunud või peetunud probleemne tarkusehammas, selgub statistikast.
Ebaintelligentne tarkusehammasTarkusehambad lõikuvad tavaliselt 17–25 eluaasta vahel
Ruumide üldmulje loomisel on seinte värvimine ja ka muudel, keerukamatel viisidel kujundamine määrava tähtsusega, seda kinnitavad nii õppinud sisekujundajad kui ka teab igaüks meist.
Kui lugeja tõstab praegu sellelt tekstilt oma pilgu, siis mida ta näeb