Päike võib ootamatult üllatada
Professor Naomi Loogna
20.05.2007

Mõnel inimesel võib isegi hetkeline päikese käes viibimine tuua nahale lööbe. Siin pole süüdi päike üksi, vaid ka mingi muu otsene või kaudne mõjur.
Mõnede tervisehäirete korral võib inimene muutuda päikese ultraviolettkiirguse suhtes tundlikumaks ning nahale tekib põletikuline talumatusreaktsioon – allergiline valgusdermatoos (fotodermatoos). Päikeseallergia korral ilmub lööve – tugev punetus, villikesed, harvem kublad – mõni tund hiljem pärast päevitamist või koguni järgmisel päeval. Sellist allergilist löövet põhjustab mõnikord isegi vähene päikesekiirgus. Lööbega kaasuvad tugev sügelemine ja naha pingulolekutunne.

Mis suurendavad naha ülitundlikkust
Löövet ei põhjusta ultraviolettkiirgus üksi. Allergilise valgusdermatoosi tekkeks on ilmtingimata vajalikud veel mõningad organismi välised või sisemised mõjurid, mis suurendavad naha tundlikkust päikesevalguse suhtes. Nendeks võivad olla

RAVIMID (psühhiaatrias kasutatavad fenotiasiinid, asaperoon; paiksed bakteri- ja seenevastased ravimid sulfoonamiidid, nitrofungiin jt; põletikuvastased vahendid proksikaam, ketoprofeensalv jm)
PÄIKESEKAITSEKREEMIDE KOOSTISOSAD (paramiinobensoehape, tsinnamaadid, bensokaiin, kampri dervaadid)
LÕHNAAINED (muskus, 6-metüülkumariin)
TAIMED (karikakar, saialill, kummel, raudrohi, arnika, ohakas, takjas, paiseleht, mustjuur, tulikas, karukell, kullerkupp, adoonis, sinilill, ülane, elulõng, kurekell, käoking, hiidputk jt)
pikemaajaline ja korduv KOKKUPUUDE NAFTA- JA KIVISÖESAADUSTEGA.
Mõned valgusallergia ilmingud võivad püsida veel pikka aega hiljem, kui seda tekitanud ravimit enam ei kasutata.

Toksiline valgusdermatoos
Erinevalt päikeseallergiast tekib toksilise valgusdermatoosi lööve – tugev punetus või villikesed – kohe päevitamise ajal. Lisaks on torkimistunne ja naha hellus ning isegi põletustunne või valu. Selle põhjuseks on päikesekiirguse ja mõne keemilise aine otsene toime naharakkudele. Mürgine kahjustus ilmneb kõige sagedamini seoses mõningate ravimite tarvitamisega. On ükskõik, kas seda ravimit määritakse nahale, võetakse suu kaudu või süstitakse.

Mida ise ette võtta?
Tuleb teada kõigi oma tarvitatavate ravimite võimalikke kõrvaltoimeid. Kui selleks on valgusdermatoos, ei tohi üldse päevitada.
? Kui ikkagi tuleb teatud aeg päikese käes viibida, saab allergilise dermatoosi korral abi ka histamiinivastastest ravimitest, mida tuleb võtta enne päikese kätte minekut või juba lööbe korral raviks.
? Kui allergia väljendub nõrgemalt, piisab päikesekaitsekreemist, mida valides tuleb lähtuda nahatüübist (normaalne, kuiv või rasune). Päikesekaitseteguri (SPF) arvväärtus näitab, kui palju kauem võib inimene viibida päikese käes võrreldes ajaga, mil ta ei kasutata päikesekaitset. Tuleb silmas pidada, et mõnedel päikesekaitsekreemidel endal võib olla valgusallergiline kõrvaltoime.
Päikesekaitsekreemi peaks kasutama 15 minutit enne päikese kätte minekut ning nahka tuleks korrapäraselt kreemitada iga 2–3 tunni järel.
? Eriti tasub päikest vältida kiirguse tipptundidel (päeval kella 11–16ni).
? Tuleb kanda päikeseprille, sobilikku riietust ja laiema äärega peakatet

Loe edasi Kodutohtrist!