Pakitsev põis
Tekst Riina Reiman-Männiste
17.04.2008

"Paraku on nõnda, et põie- ja neerupõletikud eelistavad naisi märksa sagedamini kui mehi," kinnitab perearst ja Üleriigilise Perearsti Nõuandetelefoni 1220 arst-projektijuht Lauri Laas.

Peapõhjus, miks põiepõletikud kimbutavad naisi sagedamini, on naiste ja meeste anatoomiline erinevus
"Kuna naistel on kusiti hästi lühike ja põis asub väga lähedal, ongi naised ohustatud põie- ja neeruhädadest tunduvalt rohkem kui meesterahvad. Nahapinnalt satub mikroob kuseteedesse ja tekibki põletik. Tõuke põletiku tekkeks annavad veel soodustavad tegurid, nagu külmetus või organismi nõrgenemine mingi haiguse tõttu."
Tasub teada sedagi, et kuseteedepõletikud on kerged tekkima aktiivse seksuaalelu korral. Samuti nendel, kes tarvitavad vähe vedelikku ja lubavad endile palju füüsilist koormust, sest kuseteedes pole siis piisaval hulgal uriini liikumist.
"Statistika näitab, et 50% naistest põeb oma elu jooksul vähemalt korra kusepõiepõletikku," teab dr Laas ja lisab kiiresti rahustuseks: "Ei tasu arvata, et see haigus on jube koll. Kolliks muutub tõbi siis, kui sellele ei pöörata tähelepanu ega ravita välja. Kui pisikesel piigal ilmneb esimest korda põiepõletik, siis on väga tähtis see õigeaegselt avastada ja korralikult välja ravida. Vastasel juhul võib sellest saada kutsumata külaline ka tulevikus.
Pole mingi ime, kui kehvalt ravitud põiepõletik hakkab taas kimbutama naist üleminekuea saabudes – östrogeenitaseme langedes muutuvad limaskestad kuivemaks ja organismi bakterite eest kaitsvat eritist enam nii palju ei teki."

Pakitsusest põrguni
"Kõigepealt tahan südamele panna kõikidele emadele, et kui teie kas või ainult aastasel tütrel esineb ebaselge palavik, ent muid kaebusi ei ole või siis on lihtsalt nõrkus, jõuetus, iiveldus, võib olla tegemist uroloogilise infektsiooniga. Uriiniproovi on nii pisikestel väga vaevaline võtta, kuid veresette järgi saab samuti diagnoosile kinnitust," õpetab tohter Laas. "Klassikalised põiepõletiku sümptomid on palavik ning sagenenud ja valulik urineerimine. Pahatihti suureneb valu just pissimise lõpus, kui põis tõmbub kõvemini kokku. Väga tugeva põletiku korral võib uriinis olla ka verd, aga iga kord seda palja silmaga ei näe."
Meie jutuajamise käigus rõhutab dr Laas korduvalt, et põiepõletikku peab alati ravima. Seda, kui tõsine on haigus ja millist ravi patsient vajab, näitab uriiniproov.
“Et uriiniproov õnnestuks, on vaja kinni pidada teatud reeglitest,” õpetab perearst. "Proov antakse hommikusest keskjoa uriinist. Inimene ärkab hommikul, peseb välissuguelundid puhtaks, mis muidugi ei tähenda, et peaks end kuidagi eriliselt tundide viisi küürima. Seejärel pissib sortsu potti ja siis laseb otse eelpoolnimetatud analüüsi andmise purki. Keskjoa uriin tähendabki seda, et urineerimise algus- ja lõpp-produkti analüüsi topsi ei lasta. Purk peab olema steriilne." Lauri Laas loodab, et tänapäeval ei hakka keegi prooviuriini kõigepealt mõnesse muusse anumasse sokutama ning hiljem analüüsitopsi kallama. Naised peavad teadma sedagi, et menstruatsiooni ajal uriiniproovi ei anta. Kui põiepõletik on nii äge, et patsient urineerib tilkhaaval, siis saab põletikunäitajad kätte ka vereanalüüsist.

Loe edasi ajakirjast...