“Suhkruhaige peab laskma jalgu kontrollida juba enne seda, kui on tekkinud tuntavad või silmaga nähtavad tüsistused,” paneb südamele Põhja-Eesti Regionaalhaigla diabeedikabineti õde Tiina Mitt. “Siis saab halvema ärahoidmiseks kohe midagi ette võtta.”
Jalakabinetis, nagu rahvasuus seda kutsutakse, kontrollib diabeediõde Tiina Mitt 22aastase suhkruhaige naise jalgu. “Ma olen siin juba püsiklient,” naerab Rada Mitrovsky. Pealtnäha kenad jalad nagu noorel ikka, aga labajalad on paistes ja valutavad. Sellepärast Kohila kandis elav Rada Põhja-Eesti Regionaalhaigla diabeedikabinetti taas ennast näitama tuligi.
Õnneks on päris hästi
Rada astub paljajalu õhukesele anduritega matile, millest läheb juhe arvutisse. Miks see uuring vajalik on? “Suhkruhaigus kahjustab ka jalanärve, just neid pikki, mis liigutavad jalgu, ja tundlikkusenärve,” selgitab Tiina Mitt. “Rada jalad on natuke turses ja me otsime selle põhjust. Veenidega on tal kõik korras – need ei saa turseid tekitada. Tekkis kahtlus, et võib-olla on jalanärvid natuke kahjustunud ja selle tõttu on jalaasend muutunud – ka see võib esile kutsuda turseid.”
Arvutiekraanil on mõlema jalatalla pilt eri värvi laigukestega. “Arvutipilt näitab, et jalgade asend on muutunud, kuid väga vähe, see ei tohiks turset tekitada. Õnneks ei ole Radal suuri jala tundlikkusehäireid ja sellepärast pole karta ka haavandeid. Kellel aga on jala tundlikkuse kadu, on ka haavandite tekkimise oht. Sellepärast on äärmiselt vajalik leida need kohad, kuhu võib haavand tekkida – et seda ära hoida… Aga ehk on Radal jalamuutused tekkinud jalanõudest?” arutleb Tiina Mitt
Loe edasi Kodutohtrist!
