Osa haigusi saab ära hoida nii lapse- kui ka täiskasvanueas. Kui see on võimalik, siis kontroll ja mõnikord ka vaktsineerimine on kõige paremad abimehed.
Tervise edendamine ja haiguste ennetamine on nii perearsti kui ka pereõe igapäevatöös väga olulisel kohal. Tundes riskitegureid ja esmaseid ilminguid on võimalik haiguseid võimalikult vara avastada või neid hoopis ära hoida. Ka aitab varajane avastamine edasi lükata osa haiguste tüsistuste teket või vältida tõbede kujunemist raske staadiumini.
Kolm ennetusviisi
Haiguste ennetamiseks on kolm meetodit – perearstikeskuses kasutatakse neid kõiki.
1. Sõeluuringuga püütakse üles leida varajaste haigusnähtudega inimesi, et võimalikult kohe määrata sobiv ravi. On kokku lepitud, et sõeluuringut peab olema lihtne läbi viia; see peab olema majanduslikult sobiva hinnaga, et saaks teha paljudele – ning piisavalt tundlik, avastamaks haigust väga varases järgus.
Sõeluuringud on näiteks vererõhu mõõtmine, veresuhkru määramine, uriinianalüüs, emakakaela PAP-test jne.
2. Teine laialdane ennetusviis on nõustamine: inimesele antakse nõu tal esinevate riskitegurite mõju ja vältimise kohta, näiteks suitsetamise kahjulikud mõjud tervisele ning suitsetamisest loobumise võimalused; päevitamine kui nahavähi tekke riskitegur jne.
3. Ka vaktsineerimine kuulub ennetusmeetmete hulka, viies vaktsiinisüstega organismi kaitsekehad, takistavad need konkreetsesse haigusesse nakatumist.
Lapseeas
Juba sünnitusmajas tehakse vastsündinule esimene sõeluuring, et üles leida need, kellel esinevad haruldased, kuid raske kuluga haigused nagu fenüülketonuuria (pärilik ainevahetushaigus) ja kilpnäärme kaasasündinud alatalitlus. Nende haigustega lapsed võivad alguses paista täiesti terved ning testideta ei oskaks arstid neid haiguseid kahtlustada. Ravi on aga mõlemal juhul vaja alustada esimesel võimalusel, sest ravita tekivad lapsel tõsised terviseprobleemid ja vaimne alaareng. Testide normaalsetest tulemustest lapsevanemaid ega perearste ei teavitata. Ühendust võetakse vanemate ja perearstiga ainult nende laste puhul, kelle analüüsitulemustes on normist kõrvalekalle, et hakata varakult ravima.
Kontroll esimesel eluaastal
Lapse esimesel eluaastal on ette nähtud korduvad profülaktilised visiidid perearsti ja pereõe juures. Enamasti on perearstikeskuses asi korraldatud nii, et nädalas on üks päev ette nähtud tervetele lastele – siis pole ohtu, et terved tõbistega ukse taga koos ootama peavad.
Lapse esimesel eluaastal tuleb temaga perearstikeskuses käia keskmiselt kord kuus: vahel arsti, vahel õe vastuvõtul. Igal visiidil last mõõdetakse ja kaalutakse, jälgitakse tema arengut ja uute oskuste teket. Arst jälgib, kuidas kulgeb lapse kehaline areng ja kõne. Samuti annab arst nõu, kuidas vältida õnnetusi ning kujundada tervislikke toitumisharjumusi. Lisaks on see lapsevanematele hea võimalus esitada tekkinud küsimusi.
Loe edasi ajakirjast...
