Südamelihaseinfarkt pole alati paratamatus. Kuidas seda ära hoida, ära tunda ja ravida?
Kodutohtri lugejate küsimuste najal kirjutab sellest Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja südamearst Arvo Mesikepp
Südamelihaseinfarkti põhjuseks on südamepärgarterites toimuv aterosklerootiline protsess (lupjumine), mis kutsub esile verevarustuse häireid südames ja tekitab valusid. Vähenenud verevarustust kutsutakse isheemiaks ja haiguse nimi on südame isheemiatõbi.
Kui valu on lühiaegne ning kaob ravimite mõjul ja puhkusega, siis on tegemist südame isheemiatõve kroonilise vormi – stenokardiaga.
Südamelihaseinfarkt on isheemiatõve kõige raskem ja ägedam vorm: verevarustus pärgarteris lakkab, valu on väga tugev ja pikk ega allu stenokardiaravimitele. Verevarustuse järsu lakkamise põhjustab lupjunud pärgarteri kriitiline kitsenemine; ka võib pärgarter sulguda trombist.
Pikast isheemiast tekib südamelihase kärbumine: osa verevarustuseta lihast lihtsalt sureb. Paranedes tekib südames lihaskoe asemele armistunud ala, mis pole töövõimeline ega võta osa südame kokkutõmmetest.
Noorematel naistel on väiksem risk Mida oleks olnud vaja arvestada ja ette võtta, et eelnimetatud haigusjuhud ei oleks tekkinud või et samasuguseid haigestumisi võinuks vältida?
Selle haiguse tekkimises on tegureid, mida ei saa muuta:
• infarkt on sagedasem vanemaealistel
• mehed haigestuvad nooremas eas sagedamini kui naised
• oma osa on pärilikkusel.
Loodus on loonud naistele eelised seoses elu edasikandmise ülesandega: sünnituseas naistel on üldse haigusi vähem, ka veresoonte lupjumine on tagasihoidlikum. Kui aga kaob naissuguhormoonide kaitsev toime, sagenevad ka haigused – nii on üle 60aastaste naiste infarktivõimalused meestega võrdsed.
Ohtu suurendab ka pärilikkus: kui näiteks emal, isal või vennal on olnud infarkt alla 50–55 aasta vanuses, siis on lähisugulastel haigestumisoht ligi kolm korda suurem.
Kuid on ka muudetavad ohutegurid:
• suitsetamine
• kõrge vererõhk
• suurenenud vererasvade hulk
• kõrge veresuhkrusisaldus.
Loe edasi ajakirjast...
