Kõik prillikandjad on unistanud sellest, et elu oleks hoopis mõnusam, kui prille ninal ei oleks. Paneks hoopis läätsed. Kellele ja kuidas läätsed sobivad ning kas need on prillidest paremad, räägib Eagle Visioni vanemoptometrist Jaanika Kriisk.
Tuleb optikasalongi prillikandja ja küsib, kas saaks läätsi - ninaklaasidega on küll selge pilt ees, kuid tülinat nendega palju.
Kõigepealt küsib optometrist Jaanika Kriisk tulijalt, mille jaoks läätsi vaja on. "See on sama nagu prillide puhul: mida, kuhu ja kui palju me tahame näha? On inimesi, kelle nägemine pole hea, kuid nad ei tahagi paremini näha - ei kanna ei prille ega läätsi. Nad küll midagi näevad, kuid nende elul puudub konkreetsus, nad elavad nagu omas mullis ja näevad maailma omamoodi. Kui sellised inimesed siis prillid või läätsed saavad, ei usu nad oma silmi: "Ei või olla - kõik ümberringi on hoopis teistsugune!""
Ikka see vana küsimus: kummad on paremad, prillid või läätsed? "Eriti meie kliimas on läätsedel see eelis, et neid kandes ei sega meid vihm ega tuul, külm ega soe. Prill aga läheb uduseks ja häirib vaatamist," toob optometrist välja praktilise külje. "Teinekord tuleb ema ja ütleb, et laps nõuab läätsi - sellepärast, et prillidega teda narritakse või et nendega on ta kole. Mõni aga ei taha läätsi sellepärast, et just prilliga on ta ilus."
Tõepoolest, on inimesi, keda ei tunnekski ära, kui tal pole prilli ninal.
Liikujale on mugavam lääts
"Esimene põhjus läätsede muretsemiseks võiks olla see, kui inimene elab füüsiliselt aktiivset elu, teeb niisama trenni või sporti," ütleb Jaanika Kriisk, kes on ise usin rattasõiduharrastaja. "Näiteks ei saa mängida võrk- või korvpalli prillidega - mis siis nendest järele jääb? Hüpates-karates kukub prill raudselt kellegi talla alla, või kui saame küünarnuki või palliga pihta, juhtub ilmselgelt see, et prill on kõver või, veel hullem, katki.
Läätsega on meil ees nähtamatu miniatuurne prill, mis nii kergesti ära ei tule. Ainsad on veespordialad (ujumine, surfamine, purjetamine), kus lääts on halb. Siis tuleb kasutada ujumisprilli, mis loomulikult läheb märjaks, on paha ja ebamugav. Läätsi ei või panna siis sellepärast, et vesi oma raskusega lükkab need ära."
Jaanika Kriisk mäletab üht endist purjetajat, kes läks võistlema, läätsed silmas. "Käis korra üle serva vees ära ja kui siis välja tuli, läätsi enam polnud. Inimene, kes näeb prillita hästi, ei kujuta ette, kui halb on kehvasti näha."
Loe edasi ajakirjast...
