Kes on see laste psühholoogiline nõustaja Rita Rätsepp, kes Kodutohtri detsembrinumbris rääkis jõulumaailma saladustest? Kas tõesti seesama näitleja?!
“Pole sugugi haruldus, et minu kui psühholoogi juurde tullakse pärast seda, kui on teada saadud, et olen just see Rita Rätsepp,” naeratab näitleja ja laste psühholoogiline nõustaja särasilmi. “Vastupidiselt mõnede skeptikute oletustele tuleb teatritöö kogemus mulle igati kasuks. Panso kool on ka selles töös igati kümnesse. Ma ei mõtle kunagi nii, et näiteks kui saaksin otsast alata, siis... Kuidas on, nii ongi hästi!”
Metsaülema tütar, maalt ja hobusega
“Tallinna tulin 17aastaselt. Tammiku külast. Ma olingi kasvanud metsas, lasteaias polnud käinud. Tallinna tulek oli minu jaoks ikka paras sotsiaalne löök. Saan suurepäraselt aru lastest, kes 1. klassis hästi ei kohane. Tuttav teema,” muigab metsaülema tütar. “Lavakasse sattudes sain kokku enda jaoks väga olulise inimese – meie kursuse juhendaja Mikk Mikiveriga Meie olime tema ainuke kursus ja eks ma ikka tema laps olin. Mind andis mõnusasti vormida. Mikk võttis mind lavaka kolmandalt kursuselt draamateatrisse põhirepertuaari kaasa tegema.”
Iga halb on millekski hea
Aasta oli siis 2001, kui näitleja Rita Rätsepp otsustas oma elus kannapöörde teha. “Põhjusi oli mitu, kuid kõige määravamaks kujunes see, et aeg-ajalt kadus mu hääl lihtsalt ära. See kestis aastaid. Ma ei saanud enam kindel olla, kas järgmisel hommikul ärgates ja proovi minnes on hääl alles või mitte. Läkski nii, et ma ei haaranud enam oma tööst tõsiselt kinni,” tunnistab näitleja avameelselt. “Tohtrid uurisid hääle kadumise saladust igati. Lõpuks leiti, et ilmselt on tegu mingi bakteriga. Arvan nüüd, et lisaks sellele võis mingi osa olla ka psühholoogilist laadi.”
Draamateatrist läks Rita Nukuteatrisse just selle mõttega, et ta ei oleks õhtuti kodunt ära. “Lapsed olid ju väikesed ja mina olen pereinimene. Ma ei osanud end pere ja teatri vahel jagada,” selgitab ta.
Loe edasi ajakirjast...
