Sapikivid valuta või valuga
Tekst Riina Reiman
12.08.2011

Inimesed, kes suudavad oma terviseprobleemidesse huumoriga suhtuda, teevad mõnikord pärast sapipõieoperatsiooni sapikividest kee, kannavad neid talismanina kaasas või panevad kodus iluasjana riiulile. Tegelikult on asi naljast kaugel, sest diagnoos - sapikivitõbi - võib osutuda arvatust tõsisemaks.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldkirurg Peep Laar on näinud palju ja erinevaid sapikive nii sordilt, kujult kui ka suuruselt. Ühed tekitavad inimesele valu, mõnel puhul pole aga inimesel aimugi, et tal on kõhus sellised looduse kunstiteosed.

Kivid tekivad sapisoolade ladestumisel
"Maks toodab sappi rasvade seedimiseks. Sapp liigub sapipõide ja sealt edasi soolde. Sapikivide tekkepõhjuseks on kolesterooli ja sapisoolade ainevahetushäired. Kivid tekivad sapisoolade ladestumisel ning neid on mitut liiki - kolesteroolkivid ehk segakivid ja bilirubiinkivid ehk pigmentkivid). Ka mõõdult on nad erinevad: väiksemad 1-2 mm, mõned kuni 0,5 cm ning üksikud on nii suured, et täidavad sapipõie valendiku tervenisti," selgitab dr Laar kivide tekkelugu ning lisab, et iga kord ei olegi sapikivitõve korral sapipõiepõletikku. Need haigused võivad esineda nii koos kui ka eraldi.

Sapikivitõbi võib tekkida juba lapsel, kuigi täiskasvanutel, eriti vanemas eas, esineb seda sagedamini. Veel soodustavad sapikivide teket ülekaal, kiire kaalulangus, nälgimine, rasedus, rasestumisvastased vahendid ja hormoonasendusravi. Naistel esineb sapikive mitu korda sagedamini kui meestel.

Umbes 80% sapikividest ei tekita mitte mingeid tervisehädasid ning inimene saab nende olemasolust teada siis, kui talle tehakse ultraheliuuring mõnel muul põhjusel kui sapikivide kahtlusel. Selliseid kive, mis kaebusi ei tekita, nimetatakse tummadeks sapikivideks.

Vaevused tekivad siis, kui asi on tõsine
Dr Peep Laar toonitab, et suurem osa kividest ei anna enda olemasolust mingil moel märku. See aga ei tähenda, et nüüd peaks igaüks end igaks juhuks kohe kontrollima minema. Vaevused tekivad siis, kui probleem on tõsine. Sel juhul ilmnevad kõige sagedamini valusööstud (koolikud) paremal pool ja keskel ülakõhus; valu võib kiirguda paremale poole selga ja samapoolsesse õlga. Mõnel puhul võib haige tunda kõrvetisi, iiveldust, hakata röhitsema ja oksendama.

"Valu tekitab kivi liikumine sapipõies või sapiteedes," kirjeldab dr Laar kooliku põhjust, mis võib kesta kuni mitu tundi. "Valu võib proovida leevendada valuvaigistiga, aga toime puudumisel või valude tugevnemisel tuleb minna haiglasse. Kui nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, ei tohi haiglasse minekuga viivitada, sest seisund võib olla eluohtlik - kivi(d) on liikunud ühissapijuhasse, mis on selle sulgenud, maksast ei pääse sapp kaksteistsõrmiksoolde ja tekib äge kõhunäärmepõletik."

Loe edasi ajakirjast...