Sauna kasulikkusest ja tabudest mõnede haiguste korral on meil palju räägitud. Mida arvatakse sellest mujal maailmas?
Soomlaste vanasõna “Kes suudab sauna minna, see seda ka talub” vihjab, et saunaskäik ei olegi organismile nii koormav kui sageli arvatakse. Kuid teatud juhtudel on ettevaatus siiski vajalik, manitseb Saksa Saunaühingu esimees Berliini Charité kliiniku professor Eberhard Conradi.
Saun on parem kui vann
Nii mõnigi südame- ja veresoonkonna haigusi põdev inimene ei riski saunaskäiku ette võtta kartuses, et ta ei talu kuumust. Selle asemel eelistab ta sooja kümblust vannis.
Professor Eberhard Conradi selgitab, et vannis kehale mõjuv veesurve (hüdrostaatiline rõhk) koormab vereringet palju rohkem kui sauna kuiv õhk. Vannivees pole higi aurumine võimalik. Saunakuumust (80–90 kraadi) talutakse sellepärast hästi, et keha saab takistamatult higistada ja sel moel jahtuda.
Eberhard Conradi toonitab, et saunas on tegemist keha kergekujulise soojenemisega, mis ei ole arstlik probleem. Pindmiste veresoonte laienemine saunasoojuses hoopis kergendab südame tööd. Kehatemperatuur tõuseb tavaliselt kõige rohkem ühe kraadi võrra.
Kaitsevõime tugevneb, närvipinge väheneb
Kui professor Conradilt küsiti, kas korrapärane saunaskäimine kaitseb külmetushaiguste eest, vastas ta jaatavalt. Tõenäoliselt just kuuma ja külma vahelduv mõju saunas tugevdab immuunsüsteemi. Õpilaste seas tehtud uuring näitas, et saunaskäimise mõjul vähenes haiguse tõttu koolist puudutud päevade arv tunduvalt.
Ka vegetatiivsele närvisüsteemile mõjub saun kasulikult. Saunaskäimine lõdvestab, maandab närvipinget. Seega aitab saun tõhusalt stressi vastu ja mõjub hästi näiteks kõrgvererõhktõve korral. Mõned uurimused näitavad, et korrapärane saunaskäimine võib langetada vererõhku. See võib jällegi olla tingitud veresoonte laienemisest ja südame koormuse vähenemisest.
Pärast infarkti on leil tabu
Südame- ja veresoonkonna haigusi põdevad saunalised peavad siiski silmas pidama mõningaid reegleid. Esimese kolme kuu jooksul pärast südameinfarkti on saunaminek tabu. Sama kehtib ka teiste raskekujuliste südame- ja veresoonkonna haiguste, näiteks ebastabiilse rinnaangiini ehk stenokardia kohta. Haige peab arvestama omaenda saunakogemusi. Arst saab oma seisukoha kujundamiseks appi võtta koormuskatse ajal registreeritud elektrokardiogrammi.
Üldiselt soovitatakse kõrge vererõhu või haige südamega inimestel ja ka algajatel saunaskäijatel hoiduda väga kõrgest temperatuurist saunalava ülemistel astmetel. Ülearu ei maksa leilis viibida – soovitatavaks peetakse 10–12 minutit.
Südamehaiged olgu tähelepanelikud ka keha jahutamisel. See toimugu duši all nii-öelda jäsemete kaupa. Külma veega basseini või jääauku hüppamine on südamehaigele riskantne, sest veresoonte tugev ahenemine võib põhjustada vererõhu järsu tõusu.
Suhkruhaige söögu enne natukeDiabeetikutel ei ole vaja saunaskäimisest loobuda, kuid teatud ettevaatlikkus on tervise huvides siiski vajalik.
Suhkruhaige ei või sauna minna täiesti tühja kõhuga. Kehatemperatuuri tõus võib mõjutada insuliini imendumist verre, mistõttu 1. tüüpi ehk insuliinsõltuvatel suhkruhaigetel ei soovitata vahetult pärast insuliinisüsti sauna minna, vaid oodata, kuni ravimi toime maksimum on möödunud.
Leevendab liigese- ja seljavalusid
Peale kõige muu leevendavad saunaprotseduurid reumast, fibromüalgiast, kroonilisest seljavalust või artroosist tingitud vaevusi.
Reumahaiged peavad põletikufaasis muidugi saunast hoiduma, sest vastasel juhul on oodata haiguse ägenemist ja selle kulu halvenemist.
