Internetis ringi kolades võib teada saada, et kõige pikem registreeritud unetusperiood inimesel on 11 ööpäeva; et öine magamatus teeb paksuks; et lühem eluiga on nii neil, kes magavad vähe, kui ka neil, kes armastavad pikalt põõnata. Missugune on normaalne uni?
Psühhiaater Lembe Ermos vastab küsimusele küsimusega: "Missugune on normaalne inimene?" Teisisõnu annab tohter mõista, et alati ei saa kõike piiridesse paigutada ja üheselt vastuseid anda. Uni, selle kvaliteet ja kvantiteet sõltuvad paljuski indiviidist enesest.
Mis on uni
"Uni on üks meie füsioloogilisi vajadusi, nagu ka näiteks söömine. Öeldakse, et kui inimeselt võtta ära uni, siis võivad temas toimuda pöördumatud muutused ning olukord võib lõppeda eriti tõsiselt," nimetab dr Ermos une inimese üheks põhivajaduseks. "Mäletan ühest teleprogrammist nähtud ususekti, kes "tegeles" oma hoolealustega sel moel, et ei lasknud neil magada. Nii saadi täiesti ärakurnatud inimestega manipuleerides neilt vajalikke vastuseid."
Küllap oleme kõik kogenud magamatusest tehtud lollusi või väsimusest põhjustatud õnnetusi. Lembe Ermos on teadlik netis ja ajakirjades-ajalehtedes pakutavatest nõuannetest, mis kõik lubavad sügavamat ning kosutavamat und. Esmalt meenub kohe põlvest põlve leviv soovitus hakata lambaid loendama. Väikese tüdrukuna piisas vaid ühest katsetusest, mis läks sassi ja ajas südame täis. Arvake ise, kas selle metsa läinud loendamise peale uni tuli või mitte.
Öö on päeva peegel
Tohter Ermos tõdeb, et arstina tuleb sageli alustada patsiendi päevast: kui vara ja missuguses meeleolus ta ärkab; missugused emotsioonid päeva saadavad; kuidas möödub õhtu ning toimub ettevalmistus magamaminekuks.
"Uni on inimese üks tervisenäitajatest. Füsioloogiliselt läheb inimene uneseisundisse ehk muudab oma teadvust," peab Lembe Ermos und põnevaks seisundiks. "Räägitakse, et kui on täiskuu, siis vanemad inimesed tunnevad ennast halvasti, samuti esineb rohkem liiklusõnnetusi ning inimesed on rahutud ja kipuvad alkoholiga liialdama. Järelikult loodus mõjutab inimese enesetunnet, muudab teda ärksamaks ning uni on pinnapealsem. Sellepärast tuleks jälgida oma päeva - kui palju on stressi ja raskeid olukordi - ning hakata juba päeval tegelema sellega, et õhtul saaks rahulikult oma pea padjale panna. Mäletan ühte juristi, kes kunagi ütles: "Ma magan alati hästi ja sügavalt, järelikult ei ole mul südame peal patte."
Tasub tõesti mõelda, mida oleme päeva jooksul korda saatnud, kelle oleme läbi sõimanud või mitut alt vedanud - kõik see sopistub südamesse. Mina lähtun inimese käsitluses ikkagi hingest, vaimust ja kehast ega vaatle keha eraldi. Unehäirete korral saame näha, kuidas inimese biorütmid töötavad ja kuidas need uinudes muutuvad. Stressitingimustes on täheldatud biorütmide muutumist."
Loe edasi ajakirjast...
