Ere päike võib vaenlaseks saada mitte ainult nahale, vaid ka silmadele, mis on väga õrnad. Kui aga ees on õigel ajal ja õige päikeseprill, siis ohtu pole. Selgitusi jagab ja nõu annab Eagle Visoni vanemoptometrist Jaanika Kriisk.
Jalad mõnusasti madalas rannavees, nina päikese poole, põnevik pihus ja rahutunne ihus - nõnda võtab päike eriti hästi. Mida muud ühelt soojalt suvepäevalt tahta! Kus on päikeseprillid? Need jäid peesituslinale päevitama.
Just säärase üsna tuttava pildi manab silme ette optometrist Jaanika Kriisk, sest sellist piinamist pole kellegi silmad ära teeninud.
"Muidugi kardavad inimesed, et päikeseprillidega päevitades jäävad silmaümbrused heledaks ja sellepärast neid ette ei pane. Raamatulehed aga on valged, nendelt peegeldub päikesekiirgus silma, pluss valgus, mis peegeldub veepinnalt. Sellepärast: kui tahad rannas raamatut lugeda, siis ainult päikeseprillidega. Kui neid ette panna ei taha, siis ära loe ja võta niisama päikest," leiab Jaanika Kriisk. "Päikeseprillil ei pea olema sada protsenti tumedust - siis ei näe nendega tõesti. Väga tumeda klaasi all ongi põhimõtteliselt nagu öö. See on nagu hämaras või öösel pimedas: pupill on hästi suur ja meil on raske näha. Mida heledamad on klaasid, seda väiksemaks läheb pupill ja seda paremini see valguskiirguse eest silma kaitseb."
Päikeseprill ette ka vines ilmaga
Põhjamaa päike ei ole tavaliselt nii kuri kui lõuna pool, kui just ohtlikud UV-kiirguse päevad välja arvata. Rannas aga on teine lugu, ka siis, kui taevas on vines. "Vahel ei oskagi inimesed ohtu hinnata, sest pilvealune päike võib olla silmadele isegi palju ohtlikum kui lauspäike, mis paneb silmi kissitama ja sunnib päikeseprille ette panema. Õrnalt pilves ilmaga ei tule selle pealegi. Tegelikult võiksime õues päikeseprille kanda varakevadest hilissügiseni, kui päevad pimedamaks lähevad," leiab optometrist.
Loe edasi ajakirjast...
