Juhtub, et süda nagu jätaks löögi vahele või lihtsalt peksab meeletult kiiresti või tuksub vales taktis. Süda ei streigi sugugi omal tahtel: kord kaasasündinud häirest, kord ebatervislikust eluviisist, kord tema enda või muude haiguste ajel.
"Esmajoones peab hoiduma kõigest ebatervislikust, mis võib arütmiat esile kutsuda. Peale selle tuleb korralikult võtta arsti määratud ravimeid ja täita tema soovitusi," paneb südamele Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja, südamearst professor Margus Viigimaa.
Süda on verepump, kuid ka omapärane elektrijaam.
"Südamelihases on rakud, mis tekitavad elektrit. Need annavad edasi signaale, mis viiakse vastavate elektrijuhtmete kaudu südame erinevatesse paikadesse, kodadesse ja vatsakestesse. Loodus on kõik selle nii ettenägelikult ja geniaalselt loonud, et süda võib töötada aastakümneid, ja asi toimib ilusasti," selgitab professor Margus Viigimaa. "Mida vanemaks inimene saab, seda suurem on tõenäosus, et elektrit tootvad rakud ei ole enam nii aktiivsed - seetõttu läheb südametegevus aeglasemaks. Seoses südamehaigustega, kui tüsistuseks on näiteks armkude või südamelihase kahjustus, võivad tekkida teised elektriimpulsikolded ja ühes sellega vahelöögid ning muud rütmihäired.
Lisalöögid võivad tekkida ka täiesti füsioloogiliselt, kui ei olegi südamehaigust, vaid inimene on näiteks väsinud, magamata, joonud palju kohvi, tarvitab alkoholi, suitsetab..."
Mõnikord on tunne, et süda jätab löögi vahele, kas või siis, kui oleme erutatud. Kas tegelikult jätab?
Dr Margus Viigimaa: Tavaliselt see, mida inimene siis tunneb, on vahelöögile ehk ekstrasüstolile järgnev südamelöök. Ekstrasüstol toimub varem, kui järgmine löök peaks tulema - sel juhul ei ole vatsakesed jõudnud veel piisavalt verega täituda ning see valelöök on väiksema tugevusega.
Lisalöögile järgneb pikema pausi järel tugev löök, kui süda on kogunud rohkem verd ja tekib hästi tugev südame kokkutõmme. Kui süda teeb ühe kiirema löögi ette ära ja siis tuleb pikem paus, tekibki tunne, et süda jätab löögi vahele.
Osa inimesi tunneb iga vahelööki, osa ei taju ka väga raskeid südame rütmihäireid.
Kas vahelöögid on haiguslik näht? Millal pöörata neile tähelepanu ja kurta arstile?
Üksikud vahelöögid võivad olla tingitud ebatervislikust eluviisist ka täiesti tervel inimesel. Kui ööpäevas on mitukümmend vahelööki, pole veel põhjust liigselt muretseda. Aga kui lisalöökide arv hakkab ulatuma juba sadadesse, peab sellel olema haiguslik põhjus kas südames või mujal organismis.
Loe edasi ajakirjast...
