Pere ja töö vahel rabelemine tõstab naisinimese stressimäära taevastesse kõrgustesse. Pikalt kestnud stress räsib südant: vererõhk ja halva kolesterooli tase tõusevad, kipuvad tekkima südame rütmihäired ja kasvab oht haigestuda südame-pärgartertõppe.
Naise töönädala võib kokku võtta nii: pea iga päev on vaja lapsi kuhugi viia või kuskilt tuua; oma vanemad vajaksid rohkem abi, kui suudad anda, ja seepärast tunned end süüdlasena; enda harrastusteks ei jää üldse aega, ainitine riidlemine mehe või hea sõbraga kulutab viimsegi elumahla. Kõige lõpuks tassib ülemus reede õhtul su lauale paberivirna, mis tuleb esmaspäeva hommikuks läbi töötada.
Stress tekib olukorras, mil oled kõige haavatavam – elu nõuab rohkem, kui jätkub jõuvarusid, ja lausa tunned, kuidas vererõhk tõuseb, süda puperdab ja otsaesine on alailma higine.
Ometigi pole stress ainult halb, hea stress hoopis innustab paremini töötama, nii mõnigi tunneb end kiirel ajal kui kala vees. Kui aga stress kestab liiga kaua, siis hakkab see tervist kulutama.
Naise süda uurimata?
Üle maailma on teada, et naiste südame-pärgartertõbe on uuritud vähem kui meeste oma. Tavaliselt peetakse riskirühmaks keskealisi mehi ja seepärast uuritakse just neid rohkem.
Miks tehakse südame röntgenoloogilist uuringut kontrastaine abil naistele harvem kui meestele?
See tuleneb sellest, et sama haigus tabab naisi enamasti kõrgemas eas kui mehi ja see protseduur sisaldab ka teatud riske. Pealegi pole 100% kindel, et iga patsiendi puhul on sellisest uuringust kasu.
Röntgenuuring kontrastainete abil tehakse umbes 70% patsientidest ja pärast seda tehakse südame šundioperatsioon 75% läbiuuritud rühmast.
Kas naistel kulgeb südame-pärgartertõbi samamoodi kui meestel?
Naised haigestuvad südame-pärgartertõppe tavaliselt kümmekond aastat hiljem kui mehed, sest naissuguhormoonid kaitsevad naise organismi kuni menopausini. Pealegi on enamasti naissoo eluviisid tervislikumad, nad suitsetavad ja tarvitavad alkoholi vähem kui mehed.
Kuid samas on südame-pärgartertõve sümptomid naistel ebamäärasemad kui meestel: naistel esineb üldine väsimus ja halb enesetunne, meestel aga on tavaline sümptom rinnavalu.
Viimasel ajal on hakatud rääkima sellest, et kõrge vererõhk ja kõrge halva kolesterooli tase on naistele kahjulikumad kui meestele. Sama lugu on stressiga, mis mõjub naiste südamele tugevamini kui meeste omale.
Looduskatastroof organismis
Stressireaktsioon on organismi viis valmistada inimest ette ohuolukorras võitlema või põgenema. Oht, olgu siis tõeline või ettekujutatud, paneb tööle stressihormoonid, mis omakorda panevad südame kiiremini lööma, vererõhk tõuseb ja võib tekkida hingamisraskusi. Perifeersed veresooned ahenevad, et tähtsamad lihased saaksid piisavalt verd, neerude vereringe nõrgeneb, kõhu ja soolte töö aeglustub ning verre imendub rohkem suhkrut. Immuunsüsteem justkui uinub ja haigestumisrisk kasvab. Stressihormoonide kasvanud toodang võib kahjustada südamelihast ja veresoonte seinu, selle tagajärjel võivad tekkida südame rütmihäired ja kuna veri on muutunud hästi hüübivaks, võib kasvada veresoonesulguste oht.
Kui stress ikka ei lõpe, püüab organism olukorraga kohaneda: neerupealiste koor toodab ohtralt stressihormooni kortisooli, vere suhkrusisaldus hakkab kõikuma, soolhapete eritumine kasvab ja soolestik ärritub. Kõigega koos langeb tuju, mälu ja mõtlemisvõime halvenevad. Kaua kestev stress nõrgendab immuunsüsteemi ja kui veresoonte ahenemisega kaasneb kerge põletik, siis võib see muutuda krooniliseks. Stressis organism töötab justkui viimse piiri peal ja inimene väsib, kuid uni on katkendlik ning seega ei õnnestu hommikuks välja puhata.
Organismis sisalduv naissuguhormoon östrogeen aitab kolesterooliväärtusi küll ohjes hoida ja kaitseb arterite siseseinu kahjustuste eest. Naisi, kellel on menstruatsioonid lõppenud, ohustavad südamehaigused 2–3 korda rohkem ja uuemate uuringute järgi hormoonasendusravi haigestumist ära ei hoia. Kombineeritud ravi östrogeeni ja progesterooniga tõstab veidi riski saada südame- või ajuinfarkt, haigestuda rinnavähki või dementsusse, võib tekkida trombioht. Ainult östrogeenravi, mida enamasti kasutatakse pärast emaka väljaopereerimist, lisab veidi ajuhalvatuse tekkimise riski, kuid samas vähendab ohtu haigestuda osteoporoosi.
Töö ja stress
Stressi ja depressiooni tagajärjel on naistel suurem risk haigestuda südamehaigustesse kui meestel. Pealegi on naistel ja meestel stressi põhjused erinevad, kodu ja töö vahel tasakaalu leida püüdvad naised väsivad rohkem. Meestel on vererõhk kõrgem töö ajal, kuid, koju jõudnud, langeb see neil kergemini kui naistel, sest meessool on õnnestunud koduelu ja vaba aeg täita endale meeldivate tegevuste ja lõõgastumisega.
Pereelu elavate naiste vererõhk on kõige kõrgem õhtul kella üheksa paiku, ajal, mil peaks lapsed magama saama, pesumasinast pesu välja võtma ja kuivama panema, triikima rõivaid järgmiseks tööpäevaks. Lai sõprusring võib seal ajal osutuda naisele pigem koormaks kui abiks, sest ta ei leia sõprade jaoks aega.. Mees seevastu saab oma sõpruskonnalt sotsiaalset tuge.
Sotsiaalne tugi oma perekonnalt või sõpradelt aitab stressiga leppida ja sellest üle saada, head inimsuhted teevad head südamelegi. Nii vaimne kui sotsiaalne turvatunne on tervisele kasulik.
