Kuidas ära tunda südame arütmiat; kuidas seda uuritakse ja ravitakse, sellest kirjutab teie küsimuste põhjal Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja südamearst Arvo Mesikepp.
Südame rütm ning selle häired on väga keeruline probleem südamehaiguste uurimisel ja ravis.
Noore arstitudengina teadsin kõike, mida õpetati, ja sain vastavalt ka häid hindeid. Kui olin teinud aasta praktilist arstitööd ja näinud tegelikke probleeme, tuli internatuurieksamil muu hulgas vastata küsimusele ka südame rütmihäirete ravimise kohta. Läksin professoriga vaidlema: püüdsin tõestada, et seda probleemi on vähe uuritud ja ravi on kesine. Õnneks sain eksamil läbi.
Üle kümne aasta hiljem tuli teha kandidaadimiinimumi eksam. Jälle sama küsimus. Siis oli mul juba hea praktiline kogemus intensiivravist ja elustamistest südameäkksurma korral – need on suuresti seotud rütmihäiretega. Vestlus kulges edukalt.
Nüüd, viimase paarikümne aasta jooksul, on südame rütmihäireid väga põhjalikult uuritud ning on tulnud uusi ravimeid ja raviviise. Vaevalt et on olemas inimest, kes kõike seda põhjalikult tunneks – nii et nüüd eksamit tehes oleks minulgi ehk raskusi. Püüan siiski teile vastata oma teadmiste ja kogemuste piires. Kõigepealt esimesele küsimusele, mille esitas Kodutohter.
Mis imemasin paneb südame korrapäraselt tuksuma ja mida tähendab südame normaalne rütm?
Südame tuksumine on tõesti ime. Lihtsustatult võttes on süda pump, mis viib vere mööda organismi laiali, rikastades kudesid hapnikuga ja tuues neist välja ainevahetusjääke. Süda töötab ilma vaheaegadeta sünnieelsest ajast kuni meie viimse elutunnuseni – teist sellist tüüpi ja nii kestva tegevusega masinat pole teada.
Lisaks on südamel veel mitu muud ülesannet, alates tema enda verevarustusest kuni autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsioonini, tänu millele tuksub ta korrapäraselt.
Rahuolekus, istudes või lamades, on pulss 60–80 südamelööki minutis. Kui organism vajab tööolukorras kudedesse rohkem hapnikku, rütm kiireneb ja see või tõusta mitu korda – kuni teatud piirini, millest suurem sagedus pole enam hea. Haigel inimesel on teine olukord: juba rahuolekus võib pulss olla tavalisest kiirem ning tööolukorras võivad tekkida südame rütmihäired.
