Lõpuks on ta saabunud – suvi – , koos linnulaulu, lillede ja päikesega. Eesti geograafiline asend tingib meie kliimamudeli – üle poole aasta on taevas pilves, niiskus poeb kontidesse ja liiga lühikeseks kulunud päevavalgus koos harvade päikeseliste päevadega paneb jõuvarud proovile. Pole siis ime, et soe ja päikseline suveilm paneb südame hõiskama ja tahaks üles korjata iga viimase kui ühe päikesekiire, et need meid paitaksid, hellitaksid ja soojendaksid. Ülejäägid aga korjame päevitusena tagavaradesse.
Nahk (cutis) on organismi suuremaid elundeid, moodustades 5% kehakaalust. Naha kõige välisem kiht on epidermis e marrasknahk, selle alla jäävad sarvkiht, sõmerkiht, pigmendikiht ja pärisnahk. Epidermis kaitseb eri tüüpi kiirguste, nagu valgus- ja soojuskiirguse eest. Kui ultraviolettkiirgus pääseb läbi epidermise, võib see esile kutsuda põletuskahjustusi. Siin astub kaitseks välja pigment melaniin, mida toodavad pärisnaha pindmistes osades paiknevad rakud e melanotsüüdid.
Melanotsüüte on erineva rassi inimestel peaaegu ühepalju. Sünnipäraselt tumedanahaliste melanotsüüdid on siiski oluliselt produktiivsemad kui valgenahalistel. Põhjamaalaste nahk pruunistub suvepäikeses, sest ultraviolettkiirgus põhjustab juba nahas oleva melaniini tumenemist ja uue melaniini teket. Kui talvel on ultraviolettkiirgust vähe, muutub nahk taas valgemaks.
Päevitada või mitte?
Küsimusele “Kas päevitada?” võib vastata “Kindlasti!”.
Viimasel ajal on meditsiinialases kirjanduses hakatud pöörama tähelepanu UV-kiirguse positiivsele rollile D-vitamiini sünteesil. Päikesekiirgus on oluline D-vitamiini produtseerija inimese nahas. Tervena püsimiseks on vajalik D-vitamiini piisav kogus organismis.
D-vitamiini tähtsus kaltsiumi ainevahetusele ja selle puudusest tingitud tugiaparaadi haigused on hästi teada. Meditsiinikirjanduses on viiteid, et kõrgem D-vitamiini tase vereseerumis vähendab riski haigestuda eesnäärme, rinnanäärme ja kolorektaalsesse vähki; hulgiskleroosi, II tüüpi diabeeti ja reumatoidartriiti. Ülemäärase päevitamisega tuleb siiski olla väga ettevaatlik.
Valmista end päevitamiseks ette…
Kuidas valmistuda? Siinkohal mõned nõuanded.
Apteekides on müügil preparaadid, mis sisaldavad looduslikku beetakarotiini, mis kaitseb organismi liiga tugeva päikesevalguse eest ja soodustab organismis pigmendi – melaniini – teket. Beetakarotiin (provitamiin-A) muudetakse maksas ja peensooleseinas vastavalt organismi vajadustele A-vitamiiniks. Nimetatud vitamiini puuduse korral pidurdub kasv, langeb kehakaal, nõrgeneb epiteelrakkude vastupanuvõime infektsioonidele, väheneb nägemisteravus. Beetakarotiini tuntakse kui tugevat antioksüdanti, mis kaitseb organismi vabade hapnikuradikaalide mõju eest, vähendades oluliselt põletikuliste protsesside riski.
Loe edasi ajakirjast...
