Suvine nuhtlus – higistamine

Marika Vingissar
03.06.2016

 

Käte, jalgade ja kaenlaaluste higistamine võib olla suur probleem. Kui higistamine hakkab igapäevast elu segama, tasub selle vastu abi otsida.

 

Liigne higistamine võib olla palju suurem probleem, kui esialgu tundub. Higistavad käed, jalad ja kaenlaalused panevad sotsiaalsel suhtlemisel või tööl piinlikkust tundma. Stjuardess või juuksur häbeneb oma märgi kaenlaaluseid, sest on inimeste pilkude all. Kellassepa või õmbleja töö kannatab, kui higistavad käed. Ja noored muretsevad, kuidas hoida kallima käest kinni, kui käsi on erutusest märg.

Liigne higistamine on sage probleem. See algab juba lapsepõlves, kooli- või murdeeas ja on enamasti pärilik. Kõige tavalisem on käte higistamine. Aja jooksul võib higistamine tekitada ka sotsiaalset isolatsiooni ehk eraklikkust.

 

Vaevahigi on stressihigi

Higistamine on tegelikult organismi elutähtis jahutusmehhanism, mis takistab kehatemperatuuri tõusu üle normaalse taseme. Kehatemperatuur langeb, kui higi nahalt aurustub. Keha higistab kogu aeg, isegi jahedas. Normaalselt higistab inimene pool liitrit vedelikku ööpäevas. Kogu keha higinäärmete toime pärssimine oleks ohtlik: halvimal juhul võib see põhjustada järsu kehatemperatuuri tõusu ja kuumarabanduse.

Üheks liigse higistamise põhjuseks peetakse hüpotalamuse liigset aktiivsust. Hüpotalamus on aju osa, mis toimib organismi soojaregulaatorina. Higistamise põhjused võivad olla ka emotsionaalsed, näiteks hakkame higistama hirmust, närveerimisest või stressist.

Higistamine võib olla tingitud ainevahetuse häiretest, haigustest (diabeet, tuberkuloos), ülekaalust või menopausist, samuti mõningatest ravimitest. Näiteks antidepressantide kõrvaltoimeks on sageli just higistamine. Külm higi tekib aga šoki või valu tagajärjel.

Kuhu tõmmata normaalse ja liighigistamise vaheline piir? Kindlat piiri polegi, sest inimesiti ja rassiti erinevad higinäärmete suurused ja piirkonnad, mis kõige rohkem higistavad, lausa kümneid kordi.

Kui higistamine teeb pidevalt muret, tasub vaadata apteekides pakutavat või uurida arstilt võimalusi liighigistamise raviks.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid